“Kindlustuse esimene reegel on, et tootevigade eest maksab tootja. Kusjuures just nimelt tootja peab tõestama, et soovimatu sündmus ei juhtunud tema süül. Näiteks kui garantiiajal juhtub auto rooliga midagi, siis peab auto tootja tõestama, et ei olnud tema süü. Või kõik kahjud korvama. Garantiiaeg on mitu aastat!
Varem oli samas seisukohal ka WHO – kui vaktsineerimise järgselt midagi juhtus, siis pidi vaktsiini tootja tõestama, et pole süüdi. Või vastutama. Pärast seda, kui USA WHO rahastamise ära lõpetas (kallutatuse süüdistusega), said WHO peamisteks rahastajateks mitmesugused vaktsiinitootjate fondid. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad!
Vaktsiinitootjate reklaamiagendiks ja müügimeheks saanud WHO hakkaski antud küsimuses hämama. Asi ise lihtne – kui vaikimisi on süüdi vaktsiin, siis on farmaatsiafirmadel huvi uurida, et mis siis ikkagi juhtus! Tõestada, et nemad ei ole süüdi. Kui on, siis midagi oma tootega ette võtta, asja parandada. Kui kannatanu peab vaktsiini süüd tõestama, siis on vaktsiinitootjatel ükskõik! Sest kannatanu reeglina seda ei suuda; vaktsiinist saadav raha ei haise.
EL-is ja Eestis seni kehtinud “vaktsiinikindlustus” oli lihtne. Vastutas ohver ise, põhimõttel – loll olid et vaksima läksid! Nüüd siis hakatakse vastutust “laiali määrima”. Vastutavad maksumaksjad ühiselt! Samas kui vastutuse üldpõhimõte – vastutab ka ohver ise – ei muutu. Millegipärast peetakse olukorda, et ohver (kas siis ainuisikuliselt või kollektiivselt) kahjud kannab ning süüdlane – vaktsiinide tootja – peenikest naeru peab, normaalseks!! Selline asi annab isegi P-Koreale “silmad ette”!
On tõsiseid kahtlusi, et isegi loodav kindlustuse süsteem ei hakka tööle. Temast saab kadalipp vaktsiiniohvritele, ei enamat. Muutub Potjomkini külaks. Sest juba praegu on paljudel vaktsiinikahjustuse saanutel sisuliselt “kindlustus” olemas! Vastutab see, kes nõudis vaktsineerimist! Kui vaksimist nõudis tööandja, siis ka vastutab tööandja isiklikult! Ja täie rauaga, mitte mingi armetu 100 eoroga, nagu uue vaktsiinikindlustuse järgi oleks!
Kui selleks oli Kaja Kallas-Kiik-Lutsar-riigifirmad jne., siis vastutavad nemad isiklikult! Kindlustust vajaksid ainult need, kes vabatahtlikult “nõela otsa” läksid. NB! Kui paljud vaktsiiniohvrid on oma vaktsineerima kohustajatelt-sundijatelt tänaseks kompensatsiooni saanud? 0,00 inimest! Miks te arvate, et loodava vaktsineerimiskondlustusega saab teistmoodi olema?
Juba praegu otsivad arstid vaktsiiniohvrite surmale meeleheitlikult muid põhjusi – varasemaid haigusi, lihtlabast “küllap see siiski oli midagi muud…” . Põhitõde – kui ei ole tõestatud vastupidist, on süüdi vaktsiin – nad kuulda ei taha. EL siin ei aita. Seal käib samasugune häma.
Euroopa Ravimiamet on juba loetlenud ligikaudu miljon kõrvaltoimejuhtu pärast COVID-19 vaktsiinide süstimist. Ligikaudu 75 000 inimest on Pfizeri vaktsiini järel kannatanud tõsiste neuroloogiliste häirete all. Euroopa Ravimiameti kinnitusel on COVID-19 vastased vaktsiinid põhjustanud ELis ligikaudu 5000 inimese surma. Andmed on pärit dokumendist “B9-0475/2021 Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek Euroopa hüvitusfondi loomise kohta COVID-19 vaktsiinide ohvritele”.
Kui aga vaadata EudraVigilance andmeid (registreeritud vaktsiinitüsistused), siis on pilt kordi hullem. Kokku oli EudraVigilance andmebaasis 17. aprilli seisuga 7766 surmajuhtumit ja 330 218 tervisekahjustuse juhtumit. Dokumendi “B9-0475/2021 kirjutamise ajal loomulikult veel rohkem.
Kusjuures ka need teatamised sõltuvad arsti “hinnangust” – kas oli seos vaktsiiniga või mitte. Eestis (ja mitte ainult) on koroona-vaktsiinitüsistuste andmed salastatud. Seetõttu neid EL andmebaasides ei tohiks olla, kuigi “Müügiloa hoidja kohustused” seda nõuab.”
Heino Harju