Eestis toimuva taustal, kus EKRE-st lahkunud soovivad asutada uue konservatiivse erakonna, meenutagem, et kaheksa aasta eest lõhenesid Põlissoomlased, mis lõppes lahkujatele kiiresti areenilt kadumisega.
Põlissoomlased hakkasid „soinistuma“, kui erakonna asutajate ringi kuulunud Timo Soini soovis jätkata valitsuses ja mitte taguda liiga kõvasti sisserändevastasuse trummi. Katsest luua uut, suhteliselt sarnast erakonda, ei tulnud aga midagi välja.
Põlissoomlased sündisid 1995. aasta suvel pankrotti läinud eliidivastase Soome Maapartei riismetest
Nende populaarsus aina kasvas, jõudes lõpuks erakondade esikolmikusse.
Kui terendas võimalus valitsusse saada, tuli teha põhimõtetes pehmendusi.
Erakonna etteotsa tõusnud Jussi Halla-aho nõudis valitsuspartneritelt koalitsioonileppes sätestatud immigratsioonipoliitika rangemat järgmist, kuid sai Keskerakonnalt ja Koonderakonnalt vastuseks, et tema juhitud Põlissoomlastega nad koos valitsuses olla ei saa.
Kuna Soini ja tema mõõdukamad mõttekaaslased tahtsid võimuliidus jätkata, lahkusid kõik senised ministrid ja enam kui pooled parlamendisaadikud Põlissoomlaste fraktsioonist ja lõid oma saadikurühma Uus Valik, millest sai Põlissoomlaste asemel valitsuse liige.
„Erakonda, mille liikmed me olime, enam ei eksisteeri,“ möönis Soini Ilta-Sanomatele. Mõni päev hiljem visati kõik Halla-ahole vastu hakanud saadikud parteist välja. Nädalaga lahkus Põlissoomlaste ridadest 150 liiget, kuid samas avaldas soovi ühineda 180 inimest.
Põlissoomlased ronisid 2019. aasta valimisteks august välja ning jäid sotside järel ülinapilt teiseks. Samal ajal end „reformimeelseks konservatiivseks“ parteiks kuulutanud Soini erakond ei saanud kunagi jalgu alla. Soini ise teatas kuu enne hääletust, et ei pürgi parlamenti ning teised kandidaadid künnist ei ületanud.