Kui jälgida uudiseid, siis paistab silma see, et Lääne-Euroopa riigid piiravad oluliselt sisserännet, sest nemad on juba vitsad kätte saanud, Eestis aga tahetakse rännet hoopis suurendada. Kuigi seda üritatakse serveerida “talendiotsinguna”, on ilmselge, et majanduskriisis riik ei otsi mitte ajusid, vaid töökäsi. Uudis Eesti rakenduskõrgkoolide teisipäevasest visioonipäevast „Tarkusele avatud Eesti“, mis puudutab õpirännet, viitab pigem sellele, et välistudengite seas populaarsuse kaotanud Eesti kõrgkoolid tahavad neid juurde meelitada ja kasutavad selleks jutte “talentide” puudusest.
Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp räägib, et globaalsel talenditurul käib tihe võitlus ja usaldus Eesti vastu võib kergesti kaduda. Aga järsku see ongi juba kadunud – uudistest selgub, et tööandjad tahavad võõrtööjõu puhul alati palganõuet alandada ja kuidas siis peaksidki nood siia tahtma tulla?
Kuigi Rehepapp väidab, et Eestis on keeruline elamisluba saada, ütleb politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitšev: “Rändekvoodi alusel võtame justkui vastu 1300 inimest aastas, kuid sellel kvoodil on 28 erandit ning nende erandite alusel saabus 24 000 inimest.” Eranditega tuleb peaaegu 20 korda rohkem kui piirarv lubab ja ikka veel on häda?
“Haridus on üks parimaid integratsioonivahendeid, aga peame pingutama, et ränne oleks turvaline ja kõrgkoolide juurde ei tekiks isoleeritud rahvusrühmasid, kes Eesti ühiskonda ei sulandu,“ lisas Egert Belitšev.
Haridus ehk õpiränne on ka üks suurimaid migratsioonipumpasid, kusjuures sageli tullaksegi õpirändega selleks, et Euroopasse jääda. Eestis aga on riigikeele tõrjutus juba sedavõrd suur, eriti vene keele ees, et integreerumist ei pruugi enam tulla – saabuvad ju paljud inimesed endisest Nõukogude Liidust siia just seetõttu, et Eesti ja Baltikum üldse on vene keele mõjualas ning Reformierakonna valitsedes on venestamine kasvanud.
„Vaadates Eesti rahvastikupüramiidi on meil suur probleem, nelja-viie aasta pärast langeb keskkoolilõpetajate arv drastiliselt,” ütleb sisekaitseakadeemia julgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort. Aga valitsus ju ajabki sündimuse langetamise poliitikat – kärpekirvega said esmajärjekorras pihta lastega pered ning kogu võimuliidu aktiiv on jutlustanud seda, et naised polevat jalgadega sünnitusmasinad.
Oma rahva sündimus on administratiivsete riiklike meetmetega katastroofini viidud ja nüüd kavatsetakse olukorda parandada massirändega – selle eest hoiatati juba ammu. Kui Eestis langes sündimus ajalooliselt madalaimale tasemele, ladusid EKRE poliitikud selle Kaja Kallasele Riigikogu infotunnis ka ette – meil jääb üha vähemaks lapsi, kes lähevad 1. klassi, siis gümnaasiumi, edasi kõrgkooli ja siis tööle. Kui need hoiatused kõlasid, irvitas Reformierakond selle peale – ja nüüd tahab asja sisserändega “parandada”.
“Kontrollitud ja mõistlikus ulatuses ränne on Eestile väga kasulik, kui riske teame ja maandame. Rändega käivad paratamatult kaasas riskid, osad kergemini ja osad raskemini maandatavad. Näiteks võivad päritoluriigid kasutada tudengeid oma huvide edendamiseks, Hiina on selline riik. Riske saab maandada, kui neist teadlikud oleme ja õpime naabrite vigadest, muuhulgas väldime slummide tekkimist, mille puhul on Rootsi hoiatavaks näiteks. Väga oluline on välistalentide toomise kõrval hoida ka omasid, iga konflikti kasutatakse lõhestamiseks,“ lisas Erkki Koort.
Asi ju selles ongi, et Eestis ei õpi mitte keegi naabrite vigadest, mitte keegi ei maanda riske, mitte keegi ei hoia ka omasid – kapo teatas alles hiljuti, et kümne aastaga on moslemikogukond kasvanud 1500-lt kümnele tuhandele. See näitab selgelt, et mitte keegi ei jälginud ega takistanud seda protsessi ning sellest poleks ilma kapo aastaraamatuta isegi mitte räägitud. Samas aga on surve valitsusele ettevõtjate poolelt tohutu ning ega valitsus ise on samuti rändelembeline.
“Tervishoius ei saa üle ega ümber eesti keele oskusest, mistõttu rahvusvahelisi talente on täna vähe,” rääkis Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. Kas see tähendab, et eesti keel on saanud rahvusriigis takistuseks “õitsengule”?
Mitte miski Eesti kavandatavas rändepoliitikas pole läbi mõeldud, ainsaks ideeks on üha uute võõraste sisselubamine. Tööandjate keskliit pole mitte üheski oma pöördumises poole sõnagagi käsitlenud sisserände negatiivseid momente. Prantsusmaa hoiab praegu kõrge terroriohu tõttu, mis lähtub oma elu elavatest migrandikogukondadest, tänavatel kümneid tuhandeid lisapolitseinikke, sandarmeid ja sõjaväelasi ning see on tohutu kulu – ja kui Eestis tuleb sama, siis ega ettevõtjad seda raha välja käi, nende tööjõupoliitika maksab kinni maksumaksja.
Eriti võigas ongi see, et kogu Lääne-Euroopas pole ainsatki maad, kes oleks tööjõuprobleemid sisserändega lahendanud, vaid see on lõppkokkuvõttes hoopis tohutuid probleeme tekitanud – ja Eesti kavatseb minna sedasama tupikteed. Nii et kui kord “insenerid” Tallinnas valimatult pussitama hakkavad, siis on teada, kes nad siia “integreeris”.
Ja lõpetuseks – sellest, mis saab üha enam sisserände alla kaduvast eesti rahvast, ei räägi keegi… Kõigi ettevõtjate sõnavõtud on kantud ainult soovist kedagi võõrsilt siia tuua, oma maa ja rahva pärast ei tunta muret. Kui aga eestlasi siin maal enam pole või on nad nurka surutud, siis kellele seda “õitsengut” enam vaja on? Kui migrantidele, siis tuleb küll eestlastel “talentide” vastu üles tõusta.
Uued Uudised