Nüüd, mil võimukoalitsioonis on kõrvuti Eesti venestava Reformierakonnaga ka sotsid-internatsionalistid ja nn Jeestidvesti, mille looja, haridusministriks saanuna “ühtseid koole” vorpiv Kristina Kallas on eestlastele lubanud vaid kandle ja pastelde allesjätmist, on tõsiselt küsitav, kas Eesti tahab järgida Läti eeskuju 9. mai desovjetiseerimisel.
Lätlased on jätkuvalt selgrooga. “9. mail, mida osa venekeelsest elanikkonnast peab Teise maailmasõja võidupühaks, keelatakse ilutulestikud ja pidustused, mis ei vasta riikliku julgeoleku huvidele, ülistavad sõjalist agressiooni või kajastavad vääralt ajaloosündmusi, otsustas Läti parlament Seim teisel lugemisel täna neljapäeval, 20. aprillil,” vahendab Lõunaeestlane meediakanalit lsm.lv.
Aastaid varem kogunes osa ühiskonnast, peamiselt venekeelsed, Uzvarase pargis asuva võidu monumendi juurde (lammutati augustis 2022), et asetada lilli ja korraldada valjuhälseid pidustusi. Eelmisel, 2022. aastal keelati pidustused seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
Eestis veeti mullu pronkssõduri juurde hunnikutes lilli, venemeelsete jaoks loodi lausa nähtus nimega “dialoogipolitsei” ja politseijuht Vaher arvas, et ka Eesti lipp võivat provokatiivne olla. Aga nüüd on valitsuses veel ka poliitprojekt, milles arvatakse, et “Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine, nende identiteedi ja keele toetamine. Eesti kultuur peab integreerima elemente kõikide Eesti elanike sümbolitest, representatsioonidest ja sümbolitest. Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel.”
Eestis keelatakse pigem oma sõduritel vormi kandmine “surematu polgu” palagani piirkonnas kui takistatakse punaminevikulistel avalikult ärbelda, ja kuna sel aastal on valitsuses eriti äärmuslik, internatsionalistlik, multikultuurne ja globalistlik seltskond, siis kardetavasti mõeldakse 9. mai poliitsabatite keelamise asemel taas välja midagi uut a la dialoogipolitsei. Sest kui lilli veeti isegi ukrainlaste poolt purukstambitud agressoritanki juurde Vabaduse väljakul, siis pronkssõdur saab oma nelgihunniku kätte ka sel aastal, seda enam, et võimul on ju venestajad-integreerijad.
Kristina Kallas nelgikimbuga “vabastaja” monumendi juures on pilt, mis tundub pigem tõenäoline kui võimatu.
Uued Uudised