Eesti võimupoliitikud võivad teha mida iganes, pornopiltidest majanduse hävitamiseni, võimust ei loobu neist vabatahtlikult keegi. Mujal maailmas on autunnetus siiski veel olemas.
ERR kirjutab: “Läti kaitseminister Andris Spruds astus pühapäeval tagasi pärast seda, kui peaminister Evika Silina oli seda nõudnud. Uueks kaitseministriks saab kolonel Raivis Melnis. Spruds astus ametist tagasi peale seda, kui sel neljapäeval kukkus Lätis alla kaks Venemaalt tulnud drooni, millest üks tabas kütusehoidlat.
Varem pühapäeval oli Sprudsi tagasiastumist nõudnud peaminister Evika Silina, kes ütles, et droonivastaseid süsteeme ei kasutatud neljapäeval piisavalt kiiresti.
“Ma teatan avalikult, et astun tagasi kaitseministri ametist, et kaitsta Läti kaitseväge ühiskonda lõhestavate poliitiliste kampaaniate eest. Läti relvajõud ja riiklik kaitsevõime on olulisemad kui igasugune ministriamet või erakondlikud huvid,” lausus Spruds pühapäeval pressikonverentsil.”
Eesti kaitseminister Hanno Pevkuri haldusalas on skandaale olnud ridamisi, alates Riigikontrolli avastusest, et kaitseministeeriumi rahakasutuses valitseb kaos kuni selleni, et siingi hulguvad võõrdroonid vabalt ja üks tabas koguni elektrijaama korstnat, aga üks “õige reformiorav” ei astu kunagi tagasi, vaid jätkab riigikaitse laostamist.
Lätis nõudis peaminister kaitseministrilt vastutuse võtmist, aga Eestis ei juhtu seda kunagi, Michal omasid ei murra ja jätkab allamäge tantsu.
Poliitkommentaator Lauri Jürgenson vaatab olukorrale temale omase sarkasmiga: “Saldejumpsidel pole ikka NATO vihmavarjust ja riigieelarve tasakaalustamisest mitte mingisugust arusaamist!
Neil võib ju kuus varvast olla aga põlved nõtkuvad ikka rohkem kui Juku-Kallel dalai-laama juures. Kes see siis iga drooni pärast tagasi siin astuma hakkab?
Võtku meist eeskuju! Kaevame kraave, kuhu tahame ja kaaperdame banaanilaevu ja mitte keegi tagasi astuma ei hakka.
Kliimaministeeriumi taustaga, ennast peaministrina identivitseeriv meesKaja ei nõua ka seda kelleltki ja kaitsevõime kasvatamine käib täiel tuuril nii, et pole hoo ja hoobi vahet.
Ukraina võib meid rünnata nii paljude droonidega nagu ta tahab ja meie ainul kehitame õlgu selle peale ja elu läheb edasi.
…sõja killud… Piinlik päris lätlaste pärast. Euroliidu ausõna!”