Kaks Leedu konservatiivi tegid ettepaneku täiendada mälestuspäevade nimistut 17. septembriga, mil NSV Liit alustas 1939. aastal rünnakut Euroopa suunas.
Laurynas Kasčiūnas ja Audronius Ažubalis valmistasid ette vastava seadusemuudatuse.
“17. septembril 1939 ründas NSV Liit Saksmaaga sõlmitud Ribbentropi-Molotovi pakti alusel Poolat. See oli rünnak Euroopa vastu. See päev saab meenutama, et toona olid kommunistid ja natsid ühel poolel,” ütles Kasčiūnas BNS-ile.
“Tuleb teadvustada, et Euroopas ei ole võidupüha tähistamisele kohta. Kui keegi üritab teha sellest oma riigipüha, tuleb väga hoolega meeles pidada, et see oli rünnak Euroopa vastu ja sellega loodi tingimused, et natsid saaksid Euroopas peremehetsema hakata,” ütles seimisaadik.
Opositsioonilised konservatiivid tahavad pöörata Leedu, Euroopa, maailma ja Venemaa avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, et Moskva loob vastuolulist ajalootõlgendust NSV Liidu eranditult positiivsest osast Teise maailmasõja võitmisel.
Analüüsides tänapäevast hinnangut NSV Liidu osale Teises maailmasõjas, tuleb pöörata tähelepanu Kremli kampaaniale Ribbentropi-Molotovi pakti õigustamiseks. “Väärib märkimist, et selle allkirjastamine lubas tegelikult Adolf Hitleril sõda alustada,” seisis seaduse seletuskirjas.
23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksa riik Ribbentropi-Molotovi pakti ja selle juurde salaprotokollid, mille alusel jagasid nad enne sõda omavahel Ida-Euroopa. See kokkulepe määras ära Baltimaade okupeerimise. (BNS)