Uued Uudised

Leedu tunnistab statistiliselt enda multikultuurseks muutumist, Eesti võimupoliitikud varjavad seda

Migrants prepare food at the newly built refugee camp in the Rudninkai military training ground, some 38km (23,6 miles) south from Vilnius, Lithuania, Friday, Aug. 6, 2021. Belarus' border protection agency said Friday that it tightened control along its border with Lithuania to prevent Lithuanian authorities from sending migrants back to Belarus. (AP Photo/Mindaugas Kulbis)

Eestis toimunud rahvaloendus viidi läbi nii, et rahvastiku koosseisust oli tulemuste põhjal raske aru saada ning rahvastikuprotsesse kajastab kõige usutavamalt kapo aastaraamat, milles hoiatatakse suurte võõrkogukondade radikaliseerumise eest. Ehk aitab Eestis toimuvat paremini mõista uudis Leedust, mis näitab sealse ühiskonna muutumist multikultuurseks ja seda just võõrtööliste sisseveo kaudu.

Välismaalt Leetu tööle tulnute arv kasvas aastaga 23 300 võrra ehk 18,3 protsenti, teatas tööhõiveamet esmaspäeval. Välisriikidest pärit töötajaid oli juuli alguses 150 500, kellest 138 300 olid kolmandate riikide kodanikud ning 12 200 oli Euroopa Liidu riikide kodakondsus.

Riigis töötavate hindude arv kasvas kaks ja pool korda – aastaga saabus neist 2500, usbekkide arv kahekordistus 3400-ni, tadžikkide ja aserite arv kasvas vastavalt 1900 ja 1500 võrra.

Tänavu kasvas kõige vähem Venemaa kodanike arv – neid asus Leedus tööle vaid 26. Ukrainlaste arv tööturul kasvas 1700 ja valgevenelaste arv 4300 võrra.

Tööhõiveameti andmeil jõudsid kahekümne mitte-EL riigi sekka, mille kodanikke on Leedus kõige rohkem esimest korda, Zimbabwe ja Bangladesh: 1. juulil töötas Kaunases üle 200 zimbabwelase, kellest enamik oli veoautojuhid. Riigis töötab juba 300 Bangladeshi kodanikku, enamik neist Klaipėdas keevitajana.

“Välismaalased täidavad reeglina lüngad erialadel, kus puudub kvalifikatsioon, ja aitavad lahendada tööturu tasakaalustamatuse muret,” märkis tööhõiveameti seire- ja analüüsiosakonna juhataja Jurgita Zemblytė ettekandes. (BNS)

Nii Euroopa riikide rahvastikku välja vahetataksegi: ühelt poolt Brüsseli rändepoliitika kaudu, teiselt poolt seetõttu, et ettevõtjad nõuavad töökäsi. Keegi ei näi hoolivat Lääne-Euroopa kogemusest, kus näiteks 1970. aastatel türklastest võõrtöölistega alustanud Saksamaa on nüüd hädas migrandikogukondadest lähtuvate tohutute kultuurikonfliktide ning kuritegevuse ja terrorismiga.

Miks küll Leedu tõrjub Valgevene hübriidsõda, kui metsade vahelt tuleb odavtööjõud ise kohale?

Eestis võib olukord hullemgi olla, sest Kaja Kallas ja Reformierakond alustasid võimule pääsedes massimigratsioonile kõigi uste avamisega, lubades riiki nii venekeelset tööjõudu endisest Nõukogude Liidust kui ka muud Kolmanda maailma rahvast.

Uued Uudised

Exit mobile version