Tänaseks on Ukrainas hukkunud kolm Venemaa kindralit ja kolm koloneli. See ei ole väga tavapärane, et nii lühikese aja jooksul nii palju kõrgeid väejuhte hukka saab, kirjutab Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, reservkolonelleitnant Leo Kunnas Eesti Päevalehes.
Leo Kunnas: „Ilmselt on põhjus – toetudes sideasjatundjatele – Venemaa poolse krüptosüsteemi ehk salajase infosüsteemi läbikukkumine. Tänapäeva armeedes on standard, et side on krüpteeritud, teisisõnu see ei käi mingi lahtise tekstina. Ka raadioside. Vene armee kasutab sidepidamiseks Era-nimelist süsteemi. See on ehitatud nutikale lahendusele, et kogu sidepidamine toetub 4G ja 3G tsiviilvõrkudele. Ukrainas juhtus aga see, et venelased ise hävitasid lahingpiirkondades sidemastid, eesmärgiga lõigata ukrainlased ära sidepidamisest. Tulemus on see, et Vene armee enda sõnumid läksid eetrisse lahtise tekstiga. Isegi Briti raadioamatöörid on suutnud Venemaa „salajasi” sõnumeid pealt kuulata.
Kui mõne juhtimispunkti asukoht on lahtise teksti abil võimalik kindlaks määrata, siis on mitu võimalust soovitud isikute elimineerimiseks. Meile on teada, et ühe kindrali tappis snaiper – ilmselt oligi tegu Ukraina eriüksuse operatsiooniga. Samuti on tuvastatud vaenlase juhtimispunktid hea sihtmärk droonidele. Kui on teada, millises soomukis väejuht viibib, piisab ühest õnnestunud droonirünnakust ta hävitamiseks.
Kuid kordan – see ei ole tavapärane, et nii palju kõrgema astme väejuhte nii lühikese ajaga otsa saab. Valgevenesse toodi Venemaa kaug-ida ringkonnast nii ringkonnajuhatus kui neli armeejuhatust. Viimane surma saanud kõrgema astme sõjaväelane oligi sealt – 29. armee juhataja kindralmajor Andrei Kolesnikov.
Kui kindral või kõrgem ülem hukkub, läheb juhtimine temast järgmisel astmel olevale isikule. Kuid ekslik on arvata, et käsuliin toimib praktikas sama lihtsalt kui teoorias. Vastupidi, tegelikkuses ei ole juhtimise ülevõtmine sõjaolukorras sugugi kerge ja kiire ning tekitab tõsiseid probleeme juhtimise efektiivsusele.
Eriti olukorras, kus Vene armee peamine probleem on distsiplineerimatus. See oli juba Nõukogude aja lõpul probleemiks on jäänud tänaseni. Ma muidugi ei kurvasta selle üle.
Avalikud allikad väidavad, et kokku on Ukrainas Venemaa kindraleid kahekümne ringis. Kindlad faktid mul puuduvad, kuid see arv tundub loogiline. Küll võime täna juba kindlalt öelda, et Venemaa laiaulatuslik kallaletung välksõjana on läbikukkunud. See pole neil õnnestunud.“