Rootsi on andnud pelgupaiga väga paljudele välismaa aktivistidele ja selle läbi ka kannatanud – NATO-sse astumisel teatas Türgi, et ei anna nõusolekut, kui Rootsi ei pane päitseid pähe kurdi ja Güleni liikumise aktivistidele.
Nüüd teatab BNS: “Rootsi välisminister kinnitas kolmapäeval, et Iraan hukkas Rootsi kodaniku, eelnevalt teatasid Iraani võimud esimesest spionaažis süüdi mõistetud mehe hukkamisest alates islamivabariigi sõja algusest Iisraeli ja Ühendriikide vastu. “Võtsin kohkumusega vastu teate, et täna hukati Iraanis Rootsi kodanik,” ütles välisminister Maria Malmer Stenergard oma avalduses.
Iraani kohtuvõimu veebileht Mizan Online kirjutas, et Iisraeli kasuks spioneerimise eest hukati Kouroush Keyvani. Veebilehel kirjeldati üksikasjalikult tema kohtumisi Iisraeli luureagentuuri Mossad agentidega ning märgiti, et ta sai väljaõpet kuues Euroopa riigis ja Tel Avivis.”
Samas on ka selline uudis: “Briti politsei esitas kahele iraanlasele süüdistuse juudi kogukonnaga seotud isikute ja paikade järele luuramises.
Ühendkuningriigi politsei, siseluureteenistus MI5 ja parlamendiliikmed on juba pikka aega hoiatanud Iraanist lähtuva kasvava ohu eest. Riik on praegu sõjajalal Ameerika Ühendriikide ja Iisraeliga.”
See on multikultuurse ühiskonna “võlu” – liberaalsed režiimid ujutavad oma ühiskonna migrantidega üle, annavad neile kodakondsuse, aga veri on paksem kui veri, migrandid jäävad ka uue kodumaa kodanikena seotuks tegeliku kodumaaga, sihtriik aga peab vastutama nende kui kodanike eest ja neid päästma, kui jamad tulevad.
See tõstatab küsimuse migranditaustaga kodanike lojaalsusest. Lääne-Euroopasse saabuvad migrandid on täiesti teistsugusest kultuurikeskkonnast ning nende arusaamad, mentaliteet ja traditsioonid ei haaku “euroopalike väärtustega”, eriti kui need “liberaalsed väärtused” ehk homoseksualism, 20+ sugu, soovahetus jne. Võib arvata, et absoluutne enamik migrantidest jääb ka Euroopas oma kultuuriruumile truuks, sest sageli perverssed “liberaalsed väärtused” on neile vastuvõetamatud.
Nii jätkavad nad ka kõigi kodumaalt kaasa tulnud poliitilistes ja ideoloogilistes protsessides osalemist, sõites sageli ka tagasi kodumaale seda seal tegema. Lääne-Euroopa linnade tänavatel aga kajastuvad kõik Kolmanda maailma probleemid, enamasti vägivaldselt, nagu on Gaza konflikt kaasa toonud palestiina-juudi vastuolude paiskumise Lääne avalikku ruumi. Uuringud näitavad, et vähemalt pooled migranditaustaga noortest on ka Euroopas islamistliku mõjutusega.
Päris kindlasti ei ole enamik migrante lojaalsed “läänelikele väärtustele”, mida näitavad kõik märgid, alates islaminaiste katvast riietusest “vabas Euroopas” kuni terrorismini. See tekitab küsimuse, et kelle poolel on mingrandid võimaliku Vene-NATO konflikti korral? Arvata võib, et nad on Kremli “viies kolonn”, eriti moslemid ja aafriklased – Mustal mandril on Nõukogude Liidu järglase Venemaa mõju suur ja kindlasti toovad paljud sisserändajad “musta putinismi” ka Euroopasse.
Massimigratsiooni tagajärjel tekkinud migrantide mass pole “liberaalse demokraatia” toetaja. Nad toetasid klassikalist Lääne demokraatiat, mis keskendus poliitilistele ja kodanikuvabadustele, mitte aga praegust, mis keskendub pahede, kapriiside, nõrkuste ja perverssuste tunnistamisele inimõigustena.
Massimigratsioon annab veel Euroopale ennast valusalt tunda, eriti kriisides, kus raskustesse sattudes ei pruugi sisserändajad sugugi praegust võimuideoloogiat toetada, vaid lähevad kaasa läänevastaste meeleoludega.
Uued Uudised