EKRE volikogu aseesimees Lilia Müller väljendas kõnetuuril „Ärka, Eesti!“ Valgas peetud kõnes muret oma kauni kodukandi – Valgamaa – tuleviku pärast, mis ääremaastub.
Lilia Müller: „Ma seisan täna siin mitte ainult selleks, et rääkida probleemidest, vaid selleks, et seista oma kodu eest. Lõuna-Eesti – meie kodu – ei ole lihtsalt punkt kaardil. See on meie juured, meie inimesed, meie elu. Valgamaa on minu kodu, minu kindlus ja turvaline paik, mis on elamiseks üks ilusaimaid kohti Eestis. Mina siiralt usun seda.
Aga me ei saa mööda vaadata tõsiasjadest. Meie piirkond vananeb. Noored lahkuvad, sest nad ei näe siin piisavalt võimalusi. Miks peaks noor, kes on omandanud näiteks kõrghariduse, tulema Valka elama, kui siin ei ole tema erialast tööd pakkuda? Valgas ei leia valgekrae endale töökohta. Ma ise ei ole küll väga noor enam, kuid ka mina käin teise linna tööle – Tartusse. Olude sunnil, sest oma erialast tööd ma Valgas teha ei saa. Miks peaks noor looma Valka oma kodu, kui loeme lehest pidevalt, et Valga haridus on väga madala kvaliteediga? Millisesse kooli nad oma lapsed panevad?
Aga töökohad ei ole ainud mure. Teenused kaovad – koolid, postkontorid, arstiabi muutub järjest kaugemaks. Ja liiga tihti tundub, et riiklik poliitika vaatab meist mööda, justkui oleks elu siin vähem väärt kui suurtes keskustes.
Kuid ma küsin teilt – kas me lepime sellega? Kas me lepime sellega, et meie kodukohad hääbuvad? Ei. Me ei lepi. Sest Lõuna-Eesti ei ole lihtsalt mingi ääremaa. See on inimesed, kogukonnad, ettevõtted…
Meie tugevus on meie kogukondades. Meie inimesed on töökad, visad ja ühtehoidvad. Ja just sellele peame me oma tuleviku üles ehitama.
Valga maakond ja Valga vald ei pea olema ääremaa. Me saame olla sild – Eesti ja Läti vahel, võimaluste ja koostöö piirkond. Meil on võimalus olla oluline sõlmpunkt siin piirkonnas ja seda peaks ära kasutama. Me peame ise oma võimalusi rohkem ära kasutama! Me peame ise oma häält kõvemini kuulda laskma!
Seejuures me ei tohi mööda vaadata meie valitsuse tegemistest ega tegematajätmistest! Me näeme iga päev, kuidas meie piirkonnas teenuseid vähendatakse, investeeringuid tuleb piirkonda järjest vähem, töökohad kaovad. Alles hiljuti oli valitsusel plaan uue riikliku üldplaneeringu kohaselt Valga linnalt ära võtta maakonnakeskuse tiitel. Väidetakse, et sellest arulagedast mõttest loobuti, esialgu…
Eelkõneldud teemad näitavad väga hästi kuidas meie kodukohta nähakse valitsuse tasandil – tühine piirkond, mis ei vääri tähelepanu.
EKRE on kahel eelneval kohaliku omavalitsuse valimiste ajal lubanud seista selle eest, et tõsta meie kodukoha turvalisust. Siseminister koos kaaskonnaga külastasid veebruaris Valgat ning Lõuna prefekt isiklikult kinnitas, et meil on siin kõik kõige paremas korras. EI ole kõik kõige paremas korras! Inimesed loovad juba eraalgatuslikke kogukondi, mis plaanivad hakata korda hoidma. See pole eraisikute asi linna peal patrullida. See on riigi asi teemaga tegeleda ja leida vajalik rahastus ning inimersed. Me oleme kõik makse maksnud, mis me selle eest riigilt vastu saame?
Vastu saame maksutõusud, veel maksutõuse , tuulikud, homopropaganda koolides…
Lisaks me näeme iga päev, kuidas EKRE ideid kaaperdatakse teiste erakondade poolt. Nüüd enne valimisi on nad kõik korraga seismas maainimese, perede, ääremaa eest ja nii mõnigi ka tuulikute vastu.
Kas me saame nende sõnumeid uskuda? Ei, kindlasti mitte.
Nad arvavad, et valijale võib ükskõik mida rääkida, ent kui hääled käes, siis unustatakse taas lubatu ja tuleb tagasi jutt, et mis te nüüd, need on ju EKRE jutupunktid. Pole enam tähtis ei perekond, maaelu, toimetulek ega miski, mis rahvale oluline on.
Aga EKREle on need teemad olulised kogu aeg, nii valimiste eel kui peale valimisi.
Me ei tohi jääda passivseteks. Me peame nõudma õiglast regionaalpoliitikat. See tähendab investeeringuid, paremat transpordiühendust, toetusi, mis arvestavad maapiirkondade eripära. Meie hääl peab olema kuuldav !
Me peame olema aktiivsed oma kodukoha tutvustajad – mitte keegi teine ei tule meid kiitma ja rääkima kui toredad me oleme, kui töökad me oleme! Me ise peame seda rääkima ja tegutsema ja mis peamine – me peame ise sellesse uskuma!
Sest hoolimata kõigest on meil olemas see, mida paljudel ei ole: tugev kogukond, puhas loodus, turvaline elukeskkond. Need on meie suurimad eelised.
Kui me seisame koos, kui me toetame üksteist ja kui me ei anna alla, siis on Lõuna-Eestil tulevik. Mitte lihtsalt ellujäämine – vaid areng.
Kui me seisame oma huvide eest, tehes valimistel valikuid, mis viivad meid lähemale valitsuserakonnaks saamisele, siis oleme me juba sammukese lähemal ka meie eluolu parandamisele.
Ja ma kutsun teid kõiki – ärge jääge kõrvale. Koos oleme me tugevad ning ühiselt on võimalik palju saavutada.“