Uute Uudiste kirjasaatja Hillar Viks käis allalaskmisohus Linnamäe paisjärve ääres ja soovib sellel teemal ka lugejatega rääkida.
“Isegi ilma elektri tootmiseta ei tohi seda kaunist paisjärve allavoolu lasta. Lõhed vajaksid seda lisanduvat 3 kilomeetrit jõge teoreetiliselt ainult sügisel, kõik teised, ka inimene, aasta läbi. Kui Maardu järv on madal, mudane ja kinnikasvav ning Harku järv on nagu savipoti pesuvesi, siis Linnamäe järve vesi on puhas ja läbipaistev, ” kirjutab Viks.
Allpool olevad fotod on tehtud 18. septembril, kui on omajagu sadanud, aga jões Jägala joa all on vett tema sõnul ikkagi vaid kivide vahel.
“Vikipeedia ei märgi seda üldse lõhejõena, küll aga ütleb, et lõhe koeb jões, kus ta ise ilmale tulnud. Jägala joa all ei ole seda juba 100 aastat toimunud. Nagu piltidelt näha, kulgeb tee otse järve kaldal. Kust peaks tuletõrje tulevikus vett võtma, kui nendel tuhandetel männimetsaga kaetud hektaritel tuli lahti läheb – tuletage meelde eelmist suve ja pilte kuivanud Paunküla veehoidlast,” räägib Hillar Viks.
Ta lisab, et nüüd tahavad mõned avatüristid ka selle ilusa järve muuta kuivavaks kivikõrbeks, kust kerkib roiskuv mürgine lehk. “Seda nimetatakse looduse kaitsmiseks! Kui lõhe tuleb jõkke sisse, siis selleks on koht Linnamäe elektrijaama all, kus jaama kosk toimib ise super-aeraatorina. Lõhe vajab kudemiseks kruusast põhja, aga kus te näete fotodel Jägala joa all kruusa? Seal on lihtsalt kivi kivi kõrval. Pigem tuleks elektrijaama tammist allapoole tekitada sobiv kruusapõhi, las siis koevad seal,” soovitab ta.
