Paari nädala pärast valitavasse riigikogusse kandideerivate erakondade arv lubab järeldada, et senini tehtut pole paljud hääleõiguslikud kodanikud piisavalt heaks pidanud. Okupatsioonieelsel ajal täiendas ajakirjandus riigi valitsemisel neljanda võimuna seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu – olukordi ja ettevõtmisi uurides, saladusi avalikustades ning oma väljaannete lugejaid aruteludele innustades. Nüüd on ajakirjandus asunud peamiselt oma lemmik erakonna tegemisi tähtsateks […]
Rubriik: Lugeja kirjutab
Üks paljudest Eesti ja eestluse pärast mures olijatest Harri Kivilo kirjutab sellest, et riigivõim annab Tartu rahuleppega võidetud positsioonid käest ja eestlastel tuleb tugevdada võitlust rahvusriigi püsimajäämise eest.
Sotside (juunikommunistide) viha on mõnikord nii suur ja üle äärte voolav, et nad unustavad poliitkorrektsuse ja paljastavad oma tegeliku palge.
Reformierakonna toetus on enne valimisi järsult kahanenud ja EKRE on talle kuklasse hingamas. Ilmselt on oravapartei minemas Koonderakonna teed ja seda oma rahvavaenuliku poliitika tõttu.
Pärnu elanik Leo Martinson on väga vastu sellele, et Eesti iseseisvuse loovutamises süüdi olevatele Konstantin Pätsile ja Johan Laidonerile mälestusmärke püstitatakse.
Uued Uudised said vihje, mis ilmestab nii Facebookis toimuvat kui ka ühe sotsist moderaatori käitumist. Nimelt kommenteerisid inimesed Rainer Vakra tegemisi ja osutusid grupis üleliigseks.
Pärast sotside ja nende käilakuju Tarandi vägivallatsemist saavad Uued Uudised pidevalt omapoolseid arvamusi, mida katsume võimalusel vahendada.
Kuna Hirvepargi ürituse ümber on taas vastuolulisi jutte, avaldavad Uued Uudised vabadusvõitleja Tiit Madissoni muljetused 31 aastat tagasi toimunust.
Uutele Uudistele kirjutanud Marko Saksing tunneb pahameelt, et algselt Sinimägedes Saksa poolel Punaarmee vastu, kuid Eesti eest võidelnud meeste austamiseks mõeldud üritus on justkui kaaperdatud, see on muudetud kõigi Teises maailmasõjas võidelnute (sealhulgas ka punaarmeelaste) mälestusürituseks ja mingitel poliitilistel põhjustel on grenaderid muutunud seal üleliigseks.
Eestis on juba olemas lõbustus-toitlustuskohad, kuhu mineku eelduseks on kohustuslik tolerantsus võõraste vastu, mida kohe peab välja näitama.
Uutele Uudistele saatis oma käega paberile kirjutatud kirja üks murelik Eesti inimene.
Eesti maine e-riigina kipub reaalsusest juba arvestatavalt maha jääma, kuid näib sellega kaasas käimise asemel tegelevat kunagise kuulsuse varemete püstihoidmisega.
Sotsiaalmeedias kirjutab Igor Tarassov ühe loo, mille ta on adresseerinud kogukonnale Eesti Metsa Abiks ja mis ilmselt vajab vastukajasid.
Tundub, et Eestimaa kulturiruum on sattunud tugeva poliitkorrektsusel põhineva tsensuuri alla, mida märkavad vaid mõtlevad Eesti inimesed.
Neil päevil ehmatas mind ja minu mõttekaaslasi sügavalt presidendi, pr. Kaljulaidi, avaldus: „Lähen Moskvasse, kui Venemaa ratifitseerib piirilepingu“. Kas tõesti ka Teie pr. Kaljulaid tahate ajutist kontrolljoont, nagu riigipiiriseadus sätestab, meie uueks riigipiiriks vormistada?!
Alati kui Päästeameti liinis toimuvad mingid muudatused, räägitakse suure suuga efektiivsuse suurenemisest — ja peaaegu alati lõpeb see päästeteenuse kvaliteedi halvenemisega.
10. mail sai 90-aastaseks üks Eesti iseseisvusvõitluse juhte, EKRE auesimees ja president Arnold Rüütel. Sel päeval õnnitlevad teada paljud Eesti inimesed nii otseselt kui ka lihtsalt oma südames. Uued Uudised vahendavad ühe rahvuskonservatiivse eestlanna südamlikud õnnesoovid, mis väljendavad ilmselt suurema osa eestlaste tundeid. „Lugupeetud President ja auesimees, kallis Arnold! Soovin Teile südamest õnne ja rõõmu, […]
Rahvuskonservatiiv Georg Kirsberg ütleb, et Nõukogude Armee sõduri kuju teisaldamine 2007. aastal oli ebaõnnestunud üritus, kuna see ühtki probleemi see ei kõrvaldanud, vaid tekitas neid juurde.
Eesti Vabariik on asutunud 100. juubeliaastasse. Leian, et Eesti Vabariigi Valitsusel oleks aeg lõpetada erakondlikud mängud ning hakata väljendama Eesti Vabariigi kodaniku tõelist tahet.
Uute Uudiste portaal ei suuda küll haarata ja vahendada kõiki ühiskonna muresid ja valupunkte, kuid väga erilistel ja hoiatavatel hetkedel anname edasi seda, mida tähelepanelikel inimestel öelda on.
Uued Uudised vahendavad ühe eestlase arvamuse, mis on pandud pisut nukrasse, pisut humoorikasse ja kindlasti väga nördinud vormi, ning ilmselt tunneb mõnigi lugeja selles ära oma mõtted.
Jäin töötuks pool aastat tagasi ja panin ennast Töötukassas töötuks kirja aasta alguses. Alguses läks kõik hästi. Tundus, et sain hea konsultandi ning väikese rahalise toetuse ka.
Aeg on rääkida asjadest nii nagu nad on! Ekskremente spermaga segades lapsi ei saa, kuitahes usinasti teatavad propagandapolitrukid ka ei pingutaks.
“Eile nägin ma Eestimaad!” on Juhan Liivi luuletus, kes kirjutas muuhulgas ka nii: “suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik – eile nägin ma Eestimaad!”
Samal ajal kui president räägib eesti keele õitsengust ja soovib seda õpetada ka sisserändajatele, räägib reaalne elu hoopis sellest, kuidas eestlased jäävad oma emakeeles suheldes üha enam hätta.
Mitmed inimesed on populaarses suhtluskeskkonnas Facebook küsinud, et mida kosutavat pakub Eestile üha enam kultiveeritav labasus, mida kaudselt toetab riiklik indreksaarelik kultuuripoliitika.
Eesti Vabariigi suure juubeli eel on paslik vahendada mõtteid, mis on EKRE inimestel meeltesse tulnud ja seejärel südamekeeltelt luuleridadesse pandud. Järgnevad värsid sepistas Pärnumaa Saarde vallavolikogu liige EKRE poolt Margus Kukk. Olgu need ka üleskutseks, et rahvusmeelsed inimesed leiaksid Vabariigi aastapäeval tee tõrvikurongkäigule, näitamaks üheskoos oma tugevust ja kindlat meelt. Eesti sada pole paha, Aga […]
Uute Uudiste toimetusele saabus kiri, mille autor kurdab hoogsa venestamise üle meie armsas heas Tallinnas ning toob selle kohta mitmeid näiteid oma koduümbruse keskkonnast.
Murelikud lugejad pöördusid Uute Uudiste toimetuse poole ja saatsid ka üsnagi šokeerivat pildimaterjali selle kohta, mis toimub Tallinna moslemite kogukonnas, kes koguneb reedeti Ülemistel Keevise tänaval asuvas keskuses.
Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest olen lootnud, et peretalud taastatakse. See oleks olnud loomulik, sest kolhoosid ja sovhoosid, mis laiali löödi, olid tehtud talude baasil.
Ilmselt on enamik meist kuulnud ütlust, mõtle kastist välja. Fraasi kasutaja peab üldjuhul silmas, et ütluse adressaat mõtleb raamides ning …