Valitsuserakonnad on sattunud raskesse kriisi. Meelis Kiili ja Kalev Stoicescu lahkumine päevapealt on neile valus löök. Riigikogus on valitsuskoalitsioonil nüüd vaid 50 saadikut, mis tähendab ametlikku vähemusvalitsust. Kaotused on rasked ja valusad: erakond kaotas ainsa kobeda riigikaitse ja julgeoleku spetsialisti Kiili, kellel on tegelik kogemus, mitte ainult Brüsseli jutupunkt.
Kes vähegi aru peas, see põgeneb uppuvalt laevalt. Natukegi tõsisemad riigimehed ei soovi enam seista erakonna ridades, mille poliitilised valikud on Eesti riigikaitsest ja pikaajalisest julgeolekust järjekindlalt õõnestanud. Lootus Reformierakonna taastumiseks on kadunud. Laev lekib, meeskond on segaduses, pootsman raskelt merehaige ja kapten ei suuda enam ammu kurssi hoida.
Lohutame siiski Reformierakonna valijaid: ärge heitke meelt. Kuigi riigikaitse suund on nõrgenenud, on erakonna globaalne selgroog endiselt tugev. Yoko Alender ja Hannah Lahe kaitsevad kindlalt liberaalsete ja globalistlike positsioonide jäänuseid. Roheline tegevus, avatud ühiskonna ideaalid, anaalfilosoofia, Eesti suveräänsuse järkjärguline allutamine Euroopa ja globaalsete institutsioonide tahtele – see kõik jätkub nende kahe poliitiku energilisel ja ennastsalgaval eestvedamisel.
Tegemist ei ole lõpliku kaotusega, vaid taktikalise taandumisega ettevalmistatud positsioonidele, seda kõike oleme idarindel ennegi näinud. Globalismi üritus ei ole lõppenud. Reformierakond koondab jõud ümber oma tuumiku – progressiivse ja globaalse tiiva – ning valmistub uueks pealetungiks. Alender ja Lahe hoiavad vikerlippu kindlates kätes.
Reformierakonna valijad võivad olla rahulikud: nende maailmavaade elab edasi. Samal ajal jätkab EKRE tööd Eesti rahvuslike huvide, tugeva riigikaitse ja suveräänse riigi nimel. Võitlus jätkub, pimeduse jõud ei ole veel kaugeltki löödud.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 10.08.2026