Uued Uudised avaldavad ühe lugeja kirja vastuseks “Pealtnägija” loole: “Värsked lapsevanemad Taivo Piller ja Mart Haber: negatiivsus on väga väike osa.”
“Ma ei ole üks nendest, kelle arvates ei võiks kahel mehel lapsendatud last olla, kui nad tahavad, kuid olen kindel – lapsed ei tohiks neil olla nö sünnist saati. Ehk kasvataks lihtsalt mõnda orbu?
Üldse tundub, et seda teemat vaadatakse ainult positiivsest küljest – ah kui nunnu, kaks meest lastega. Nagu filmis “Full house”. Tegelikult on seal küsitavusi kuhjaga.
Naistel on olemas emainstinkt, mis tuleb sellest, et laps oli kord nendega nabanööriga seotud, ja elas 9 kuud otse südame all. Meestel on ainult isaarmastus, mis süveneb lapse kasvades, mil too muutub tönnivast pambust lahedaks suhtlejaks. Mil määral suudavad geiisad ette näha lapse vajadusi, tõusta keset ööd mingist seletamatust instinktist, tunnetada iseenesest lapse seisundit? Kahtlen, kas meestes see nii hästi arenenud on, kui naistes ja emades. Lapsele on emotsionaalse ja veresidemega ema puudumine oht tema normaalsele arengule.
Isa ja ema joovad haruharva koos, kaks ühe katuse all elavat meest aga sageli – kuidas see avaldab mõju ka geipaari puhul? Mõned mehed küll vägivallatsevad naiste kallal, aga enamikus neist lööb välja härrasmehelikkus, mille kohaselt naist ei lööda ka siis, kui ta on sind alusetult süüdistades või solvates endast välja viinud. Kuidas on lood geimeestega? Vähemalt filmide järgi on neil armukadedus olemas ja päris suur, ja mees mehele virutab lihtsamini, kui mees naisele. Ei ole mingit alust arvata, et geimehed on ühiskonna parim osa, seega on karta, et geiperes näeb laps vägivalda ja alkoholismi rohkem kui tavaperes.
Kuidas selgitavad geimehed kasvavale lapsele seda, miks temal on kaks isa, teistel aga isa ja ema? Isegi kui nad selgitavad asja täpselt nii nagu on – kaks issit armastavad üksteist, aga lapsi tahaks ka, seega lapsendasime, sest lapsi sünnitavad ainult naised – siis päris kindlalt hakkab laps ema olemasolu igatsema, ja kui on bioloogiline ema olemas, siis mingil ajal teda otsima. Sellest võib tulla päris suur jama, kui laps leiab, et teda on millestki ilma jäetud.
Kindlasti ei tule kahe mehe perest naiselikke naisi ja mehelikke mehi, sest puudub tasakaalustav vanemate mõlemasoolisus. Pigem tuleb naiselik noormees ja mehelik neiu või kaks sooneutraalset.
Ja kui isad selgitavad lapsele, et see kõik on normaalne, kui laps sünnib mujal, aga antakse kahele isale kasvatada, siis see enam normaalne ei ole. Siis tuleb mingi virr-varr, kus üks lastest, nagu Pilleri-Haberi peres, võib arvata, et see kõik on OK, see on maailmas tavaline, teine aga hakkab igatsema isa-ema perekonda, siis tuleb veel üks “pere”-sisene lõhenemine.
Praegu mõeldakse ainult kahele isale, aga mitte lastele ja nende arengule, mis läheb väga tõenäoliselt kaugele sellest, mis on tavaperedes. Igal juhul on see üks hull eksperiment, mis ei tohiks massiliseks mingil juhul muutuda. Kui oled viljatu oks elupuul, siis olegi, aga ära nopi võõraid vilju.”
H. S. (Autor on toimetusele teada).