“Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte, mis koos nad ühistööle viis, et koormat vedada ja selleks siis nad kohe kolmekesi rakendusid ette. Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa: Luik tahab pilvi lennata, Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette. Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.”
See Ivan Krõlovi valm läheb hetkel just asja ette, sest uudiste järgi “Peaminister Kaja Kallas astub ametist tagasi” ja “Reformierakond, SDE ja Isamaa leppisid kokku võimuliidu moodustamises”.
Poolteist aastat tagasi oldi “päikesetõusuvalitsuse” suhtes väga optimistlikud, aga kaks liberaalset ALDE-parteid keerasid ruttu tülli, liberaalset ühisosa ei leidunudki. Kui lugeda uudised juba koalitsioonikõnelustel kõlanud vastastikuste süüdistuste kohta, siis ega sellelgi koalitsioonil pikka pidu pole, hea, kui valimisteni välja veavad. Kaja Kallas ei ole ühendaja, vaid on lõhestaja.
Aga majandusega jääb see koalitsioon praeguses kriisis kohe hätta, selle peale võib kasvõi mürki võtta. Vähemalt see asi on paigas, et Kärpe-Kaja suudab valimisteni Reformierakonna populaarsuse maani maha lammutada, sest teist tema toetust tõstvat Ukraina sõda pole kusagilt oodata, majandusküsimustes on peaminister aga ümmargune null. Ega Reformierakonna maine ja reiting ilmaasjata alla 20 protsendi langenud, enne kui Putin Kaja Kallase maine oma agressiooniga päästis.
Lõpetuseks mõned arvamused sotsiaalmeediast.
“See, mis nüüd meedias järgneb, see on veelgi vastikum kui oli kogu see jant RE valitsusega. Läheb imalaks kiitmiseks, kuidas kõik said, mida soovisid ja “kompromissid” on Eestile kasulikud. Reaalselt ootab ees aga külm ja kõle sügis. Pajudele tähendab see sügis veel ka töökoha kaotust lisaks, mis süvendab veelgi kõledust. Jah, riik ulatab “abikäe” toetuste näol, kuid see, mis inflatsiooniga ära võetakse, seda need toetused ei kata kunagi. Kes võitis? Kartellierakonnad ja püsiriik võitis. Süvariigi toel ja osalusel muidugi.”
“Poliitikat jälginule ei tule see aga üllatusena mitte. Eriti kui arvestada, et Isamaa on Euroopa Parlamendis samas fraktsioonis kui Merkel. Seega kui suudad Merkelist kui konservatiivist mõelda, siis võid ka Isamaast kui konservatiividest mõelda. Aga normaalse inimese jaoks on kõik selge. Tegu on ohtlikuma seltskonnaga kui ülejäänud, sest reeta saavad vaid omad. Vastastega on kõik selge. Samas ongi meie traagika selles, et poliitmaastikul on vaid üks konservatiivne erakond ja Isamaa ainus võimalik valitsuspartner, kellega koos valitsust teha EKRE saab. Seega kehv seis, kui reeturitega peab kooselu tegema.”
“Kõigil läks hästi, Karisel, Kallasel, ka Seeder ja Läänemets näikse rahul olevat. Aga rahvas? Mis rahvas, maksud selga ning lõuad pidada ja edasi teenida!”
“Isamaa loobus mängimast Eesti patriooti ning kokkulepe on saavutatud või sõlmitud. Peame siis valimisteni vastu, teibime kõike, mis teipida annab, mitte aga mälu! Meenutage kindlasti, kui tullakse ilusate lubadustega teie ette, kes on Eestis kõige suuremad kameeleonid, silmakirjateenrid, variserid ning ärge laske endid rohkem petta meelepärastest lubadustest!”
“Praegu pole häda midagi, selle mõne kuuga ei jõuagi suurt midagi ära teha. Aga Eestit on ootamas palju suurem õnnetus, nimelt näitavad toetusprotsendid, et peale järgmisi valimisi teevad Eestis koalitsiooni reform, sotsid ja E200. Siis hakkab Eesti nägema sellist piina, mida ta pole näinud terve teise taasiseseisvumise aja ning on täiesti kindel, et too Eesti, mis sealt välja tuleb, on veel sallimatum kõige selle suhtes, mis valitsusest teisiti arvab. On vihakõneseadus, mis tähendab, et paljudel pannakse trahvi ja vangla ähvardusel suud üldse kinni, inimeste vabadusi piiratakse julmalt, aga seda tehakse ikka vabaduste juurde andmise nime all, jne. Vot siis on aeg nutta, nutta oma maa ja rahva pärast, mis on asunud surma teele.”