Maaleht ajas ühiskonna taas pöördesse looga “Rail Baltic vajab pöörases koguses Eestimaa pinnast”.
“Praeguse seisuga rajatakse Rail Baltic niikuinii, ja kuna ehitatakse raudtee muldkeha, selle kaitsekihi ja raudteeballastiga maastikku täites, pole ümberkaudsel rahval lootustki, et karjäärid tulemata jäävad. Täitematerjali vajab see tohututes, tavalistele inimestele isegi hoomamatutes kogustes. Piltlikult öeldes läheb käiku iga peotäis liiva,” kirjutatakse artiklis.
Mõistagi on see lugu vallandanud kommentaariumis RB vastaste ja pooldajate vahel tohutu sõnasõja. Eraldi alternatiivi pakub välja Eesti Energia projektidirektor Andres Vainola, kes kirjutab, et põlevkivituhk – kui see ainult kasutusele võtta – sobitub hästi loodust säästva ringmajandusega ning võiks ühtlasi säästa raha. Ehk siis tuleks raudteetammi täiteks kasutada just seda materjali.
Juba mõnda aega on meediast läbi käinud teated, kuidas piirkondades, mida kavandatav trass läbib, taotletakse lube geoloogilisteks uuringuteks ja võimalusel ostetakse ka karjäärimaid kokku — keegi haistab suurt raha! Üks on aga kindel — kui Rail Baltic ehitamine peaks algama, haugatakse Eestimaa seest ikka kolesuured tükid välja küll.
Kogu selle probleemitõstatuse juures ongi kõige räpasem moment see, kuidas Eestis asju aetakse. Normaalses ühiskonnas peaks enne suurprojekti algust kõik asjad üksipulgi kuni viimse detailini lahti seletatama. Eestis algab kõik ülistamisega, kiidulauluga sellest, milliseid võimalusi uus objekt riigile, ühiskonnale ja igaühele isiklikult annab.
Siis hakkavad kitsaskohad vaikselt välja imbuma, kuid igat neist seletatakse ära kui hõlpsasti ületatavat. Seejärel ujuvad esile suured probleemid, mis muudavad projekti lausa kahjulikuks, aga siis on juba hilja — rahvusvahelised lepingud on sõlmitud, rahad on välja otsitud ja tõmmelgu need protesteerijad kuidas tahes, liikuma hakanud rongi ei peata enam miski.
Rail Baltic on algusest peale kujutanud endast suurt küsimärki, selle tasuvusuuring kubiseb hukatuslikest vigadest, kasutegur on hüpoteetiline (näiteks mingi sissekirjutatud Vene transiit), Eestimaa rikkumine paratamatu — aga seis on juba selline, nagu ütleb ka Maaleht: “Praeguse seisuga rajatakse Rail Baltic niikuinii.” Jääb üle loota, et see saab tahtlikult või umbropsu otsustajatele poliitiliseks hauakääpaks!