Mitmel pool Euroopas tulid kodanikud ja ametiühingud pühapäeval tänavatele, et avaldada töölisi au sees hoidva maipäeva rongkäikudega meelt valitsuste vastu, seda eriti Prantsusmaal vastselt presidendiametisse tagasi valitud riigipea Emmanuel Macroni vastu.
Maipäev on osaliste ja nende aadete jaoks tähtis ja emotsionaalne päev, mil politsei on kõrgendatud valmisolekus.
Nii näiteks piirasid politseinikud Türgis Istanbulis meeleavaldajad sisse eraldatud piiretega Taksimi väljakul, kus 1977. aasta maipäeva meeleavaldustel tapeti 34 inimest, kui lähedalasuvast majast avati masside pihta tuli.
Kaheaastase pandeemiavaikuse järel tulid tuhanded inimesed Itaalia pealinnas Roomas suurele protestikontserdile ja veel mitmes linnas koguneti meelt avaldama.
Mitmel pool mujal Euroopas kavandati samuti meeleavaldusi, näiteks Slovakkias ja Tšehhis, kus üliõpilased ja teised planeerisid koguneda Ukraina toetuseks.
Samas kogunesid mitmel pool ka kommunistid, anarhistid ja Euroopa Liidu vastased ühendused.
Prantsusmaal on maipäeva kogunemised, mis leiavad aset nädal pärast presidendivalimisi, sihitud Macronile opositsiooniliste jõudude sõnumi edastamiseks tema teise viie aasta pikkuse ametiaja jaoks ning ühtlasi jõu kogumiseks tema tsentristide vastu juunis peetavateks parlamendivalimisteks.
Opositsioonierakonnad, eriti vasak- ja paremäärmuslikud jõud, püüavad muuta Macroni valitsuse parlamendienamust.
Proteste kavandati kõikjal Prantsusmaal fookusega Pariisil, kus kommunistide toega CGT ametiühing juhtis läbi pealinna idaosa üht peamist rongkäiku, millest võtsid osa veel mitu muud ametiühingut. Need kõik nõuavad Macronilt seadusi, mis seaksid inimesed esiplaanile, ning mõistavad hukka tema kava tõsta pensionile mineku iga 62 eluaastalt 65-le.
AFP – Baltic News Service
