Kuna Maastrichti kriteeriumite järgi võib Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi valitsussektori eelarve puudujääk olla kuni kolm protsenti, ei tohiks Eesti väikest defitsiiti karta, ütles ettevõtja Indrek Neivelt ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”.
Riigi valitsussektori eelarve puudujääk võib olla maksimaalselt 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsussektori võlg peab olema alla 60 protsendi SKP-st. Neivelt selgitas, et sellest tulebki lähtuda ning Eesti ei pea midagi kartma, kui püsitakse alla EL-i keskmiste näitajate.
Eesti eelmise aasta riigieelarve defitsiit oli 4,8 protsenti ning Neivelti hinnangul pole see pandeemia olukorras sugugi suur puudujääk. Ta lisas, et teiste EL-i riikidega võrreldes, oli Eesti puudujääk üks väiksemaid.
Tema hinnangul võiks riigivõlga SKP-st hoida 40-45 protsendi juures. Neivelt kritiseeris ka seda, et riigi eelarvestrateegias on hariduse osatähtsus SKP-st langenud, tema hinnangul tuleks haridusse suunata rohkem raha ning tõsta veelgi õpetajate palka.
Ettevõtja usub, et keegi ei vaadanud RES-i tehes suurt pilti ja iga ministeerium võitles oma huvide eest. (ERR)