Kuigi loomakaitsjad rõõmustavad karusloomafarmide keelustamise üle, hoiatab Postimehes ilmunud lugu, et riiki võib oodata üle 10 miljoni euro suurune hagi sinna tehtud investeeringute katmiseks. Ilmselt pole aga survegruppidel sellest sooja ega külma, et maksumaksja nende saavutuse kinni maksab.
Loost selgub muudki. Eesti Karusnahaliidu juhatuse liikme Tarmo Kattago usub, et ei sea- ega lambakasvatajad ei saa ennast nüüd rahulikult tunda, Kurna tšintšiljafarmi omanik Aado Oherd aga arvab, et järgmisena võetakse ette puurikanad.
“Aktivismiäris pöörlevad suured rahad ja jääb üle oodata järgmisi sama tüüpi aktsioone. Farmeritel pole sellist raha vastu panna, millega välismaised nukujuhid juhivad kohalikke aktiviste,» ütles Kattago. Oherd lisab: “Hiina teeb eurooplaste kätega Euroopa turu puhtaks ja siis tuleb oma kaubaga siia turule.”
Karusloomakasvatajad kavatsevad pöörduda Riigikogu otsuse asjus esmalt õiguskantsleri poole ja pärast kohtusse, kindlasti aga kavatsevad nad nõuda oma investeeringute kompenseerimist.
Ülemaailmne praktika näitab, et loomakaitsjate survegrupid saavad ühest võidust innustust ja lähevad siis järgmiste põllumajandusvaldkondade kallale, nende organisatsioonid aga kasvatavad oma võrgustikku ja aktiveerivad rünnakuid.
Ühelegi inimesele ei meeldi loomade halb kohtlemine, kuid enamasti seda loomakasvatuses siiski ei leidu ning sageli peavad aktivistid võitlust lihtsalt võitluse pärast.