Uued Uudised

Peter Vesterbacka tunneliprojekti tehissaared tunduvad kaasaegse Trooja hobusena

Chinese dredging vessels are purportedly seen in the waters around Mischief Reef in the disputed Spratly Islands in the South China Sea in this file still image from video taken by a P-8A Poseidon surveillance aircraft provided by the United States Navy May 21, 2015. Concern is mounting among some scientists that China's reclamation work in the disputed Spratly archipelago of the South China Sea has done severe harm to one of the most important coral reef systems in Southeast Asia. China's use of dredged sand and coral to build artificial islands on seven reefs had also damaged reef systems beyond the outposts, meaning the affected area could be greater than first thought, several scientists who have studied satellite images of the Spratlys told Reuters. To match Insight SOUTHCHINASEA-CHINA/ENVIRONMENT REUTERS/U.S. Navy/Handout via Reuters/Files ATTENTION EDITORS - THIS PICTURE WAS PROVIDED BY A THIRD PARTY. REUTERS IS UNABLE TO INDEPENDENTLY VERIFY THE AUTHENTICITY, CONTENT, LOCATION OR DATE OF THIS IMAGE. THIS PICTURE IS DISTRIBUTED EXACTLY AS RECEIVED BY REUTERS, AS A SERVICE TO CLIENTS. EDITORIAL USE ONLY. NOT FOR SALE FOR MARKETING OR ADVERTISING CAMPAIGNS.

Visadus, millega Vesterbacka ja tema ettevõte Finest Bay Area Consulting OÜ Tallinn-Helsingi tunnelit läbi suruda üritavad, ei tekita mitte imetlust, vaid rohkem kahtlusi. Üks osa sellest on tehissaared.

Nüüd on Vesterbacka tutvustanud tulevasi tunnelile tulevaid tehissaari. Neist üks, Green Float Tallinn, otsetõlkes Roheline Ujuv Tallinn, peaks tulema meie pealinnast 10-15 kilomeetri kaugusele.

ERR kirjutab: “Kaks tunneliga ühendatud saart oleksid sümbolid Soome ja Eesti tihedast koostööst,” selgitas Vesterbacka. Saarte projekteerimiseks on arendaja sõlminud lepingu Jaapani firmaga Shimizu Corporation ja Hollandi ettevõttega Blue21. Vesterbacka teatel plaanitakse Eesti-poolsele saarele nii kortermaju kui ka haridus- ja meelelahutusasutusi. Saar oleks umbes 2,5 kilomeetrit pikk ja 1,2 kilomeetrit lai.

Siinkohal oleks huvitav teada, kelle jurisdiktsiooni alla lähevad need tehissaared ja kes saavad olema nende asukad? Kui üks Eesti ja teine Soome alla, siis kui suur on Eesti võimalus kontrollida nendel toimuvat, või on see tunneli haldaja eravaldus?

Riigikogu fraktsioonides tunneliprojekti tutvustamas käinud meeskond mainis tollal, et vähemalt Soome-poolsel saarel hakkavad elama objekti ehitajad-hooldajad ja kuna tollal oli kõneks projekti Hiina-rahastus, siis tunnistati kaude, et tegu saab olema rahvusvahelise seltskonnaga. Kui võtta seda, et ehitajateks on jaapanlased ja hollandlased, siis tekib kahe saare näol Soome lahte tõenäoliselt mingi rahvusvaheline koloonia.

Ei maksa unustada, et tehissaari rajab Lõuna-Hiina merre aktiivselt just Hiina, et nende kaudu kinnistada oma õigust territoriaalsetele vaidlustele selles piirkonnas. Hiina projektiosalus lubab eeldada, et mingil moel tuleks siia Väike-Hiina ehk Chinatown. Nimi Green Float Tallinn tekitab kindluse asemel pigem judinaid.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles suvel, et soovitab valitsusel Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata jätta, kuna Eestil pole kindlust projekti rahastajates ega selles, millised kulud jäävad lõpuks riigi kanda.

Üks kahtlus põhineb Vesterbacka soovil kaasata ettevõttesse kommunistliku Hiina kapitali. Või nagu kirjutas ERR aasta eest 19. augustil: “Peter Vesterbacka ja tema meeskond püüavad probleemi lahendada Hiina riigikapitaliga, mis võib siia voolata Hiina programmiliste strateegiate, eelkõige uue Siiditee (inglise keelse nimetusega One Belt One Road) kaudu. /…/ Nüüd oleme ka meie oma unistustes rajada tunnel Helsingi ja Tallinna vahele jõudnud Soome ettevõtja Peter Vesterbacka vahendusel Hiina riigi strateegiliste programmide juurde, tükati Hiina riigi raha juurde. Raha juurde, mille puhul ei ole tähtis värv, vaid peaasi, et ta hiiri püüab.”

Samas on siiski ka hoiatus: “Teame juhtumeid maailmas, aga ka Euroopast, kus transporditaristutesse laenu kaudu tehtud investeeringud on muutunud võlaks Hiina riigi ees ja sellega hoovaks riigi mõjutamisel.”

Ettevõtet esindava advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap ütleb tänagi, et endiselt peab ettevõte läbirääkimisi ka projekti võimalike rahastajatega. “See on selge, et projekti rahastamises osaleb rohkem kui üks investor ja see kokkulepe on juba olemas, et Hiina rahastuse osakaal jääb alla poole,” kinnitas Künnap.

Eesti riik on tunneli osas kahtlust väljendanud ja ilmselt põhjusega. Veel suurem kahtlus on tekkimas Eesti avalikkusel – mis hakkab tegelikult Vesterbacka käe all Soome lahes ja selle all toimuma? Tundub, et üks globaalne eraprojekt, kus mõlemal pool lahte elaval rahval jääb vaid pika näoga pealt vaadata, kuidas suured ja vägevad tegutsevad.

Kahtlustuste hajutamiseks tuleb Vesterbackal ja Sorainenil kõvasti selgitusi jagada, sest avalikkus teab projektist väga vähe ja praegu käib kassi müümine kotis.

Exit mobile version