Eesti kaitseväelaste missioonidel Iraagis, Afganistanis ja Malis on positiivne ainult sõjaline mõõde, sest meie sõdurid said reaalse sõjalise väljaõppe, poliitilise poole pealt aga valetati Eesti rahvale suu ja silmad täis.
See meenub, lugedes värskeid pealkirju BNS-i onlain-uudistes:”Islamiriigiga seotud pühasõdalased tungivad Mali kirdeosas peale, sundides hirmunud inimesi oma kodudest põgenema, kinnitavad allikad” ja “Saksamaa toob oma väed ära ÜRO rahuvalvemissioonilt Malis 2024. aasta maiks, ütles teisipäeval Saksa valitsuse pressiesindaja.”
Mali missioon on läbi kukkunud – sõjaväehunta saatis pikalt Prantsusmaa, kelle koloniaalmaa ja hilisem mõjuala pikka aega oldi, ta hakkas flirtima Venemaaga ja tõi kohale Wagneri, ning lääneriikide väed on nüüd kollektiivselt persona non grata. Tegelikult oligi see kõik üks suur Prantsuse koloniaalsõja jätk, mida Eestis serveeriti liitlassuhetena – meie aitame neil islamistide vastu võidelda, nemad teevad oma lennukitega Eestile õhuturbe missiooni.
Juba selline käsitlus oli vildak, sest õhuturbemissoon on NATO territooriumi kaitse raames teostatav protsess, Mali missiooni aluseks on muud liitlassuhted. Ehk siis aitab Prantsusmaa meid siin lennukitega ja otsese vastusena peaksime aitama neil kaitsta Bretagne`i rannikut või Korsikat, aga mitte Malit.
Peamine vale aga seisneb selles, mida on rääkinud nii Martin Herem kui Riho Terras, nii Jüri Ratas kui Kaja Kallas, nii Toomas Hendrik Ilves kui Kersti Kaljulaid: et Mali missiooniga aitavat me tõkestada terrorismi levikut, massirännet, inimkaubandust ja ei tea veel mida – tegelikult on see kõik just võimendunud.
„Ka kaugemad konfliktid mõjutavad julgeolekut laiemalt kui vaid oma asukohas. Terrorismi levik, ebastabiilsus ning sellega seonduvad migrantide vood ohustavad Euroopa julgeolekut varem või hiljem. Mali, ja laiemalt Saheli regioon, on siinkohal üheks võtmepiirkonnaks,“ lausus president Alar Karis 22. novembril aasta tagasi Mali missiooni õigustades.
Sõda islamistidega on laienenud praktiliselt üle terve regiooni, ka maadesse, mis Barkhane operatsiooni alguses olid veel rahulikud, näiteks Burkina Fasosse, massimigratsioon üle Vahemere Aafrikast Euroopasse on taas tõusuteel (seda ka seetõttu, et Euroopa Liit võtab kõik vastu) ning inimkaubitsejate kukrusse voolavad endiselt hiigelsummad.
Eestisse pole terrorism veel jõudnud, kuigi kapo hoiatused juba on, aafriklastest on Tallinna tänavapilt juba mustatoonilisem ja tulijad ongi pärit Sahara-taguselt alalt ehk Sahelist, mida kapo peab “punaseks alaks”. See, et Euroopas terroristid enam massitapatalgusid ei korralda, vaid piirduvad pussitamistega, on tänu Lääne eriteenistuste hoolsale tööle – Prantsusmaal on eriolukord, tänavatel 110 000 politseinikku, sõdurit ja sandarmit ning päevas tuleb keskmiselt üks terrorismihäire teade.
EKRE on kogu aeg selle missiooni vastu olnud. Aga teistele Eesti poliitikutele lihtne küsimus – miks te valetasite Mali missiooni teele saates, et see teeb Afrikale ja Euroopale ainult head? Ei tee ju, ja te teadsite seda. Aga vastutust te ju ei võta, ega?
Ei tea, mida arvavad missioonisõdurid, lugedes uudist: “Afganistanis võimul olev islamiliikumine Taliban korraldas kolmapäeval provintsistaadionil sadade pealtvaatajate silme all kolme naise ja üheksa mehe avaliku piitsutamise.” Nad olid ju seal selleks, et praegu toimuvat ära hoida. Nagu Maliski.
Uued Uudised