Malle Pärna sõnavõtt Jõhvis, EKRE kongressil 16. juunil 2024.
“Armsad kaasvõitlejad!
Eelmisel kongressil rääkisin ma sellest, et konservatiivid peaksid minu meelest kuuluma tänapäeva aristokraatiasse. Sest konservatiiv austab ja kaitseb kõike seda head ja väärtuslikku, mis inimkond on oma pika ajaloo jooksul sellesse maailmasse loonud. Järelikult peaks ta ka ise oma elus neid väärtusi hindama ja edasi kandma.
Konservatiivne maailmavaade on nagu klassikaline muusika, poplaul võib ju ka kena olla, aga ilma klassikalise muusikata me üldse ei teaks, mis on muusika.
Konservatiiv on kaitsja, alleshoidja, mitte hävitaja ja purustaja. Konservatiiv ei lõhu, vaid parandab, ei lammuta, vaid ehitab või hoiab alles.
Konservatiivid räägivad tõtt meie ühiskonna tervisliku seisundi kohta, see tõde on valus ja karm, – aga selles ei ole süüdi konservatiivid. Vastupidi, nemad püüavad kõigi tähelepanu juhtida ühiskonna valupunktidele.
Sõbrad, mitte konservatiiivide “retoorika” ei ole räige, vaid meie riigi ja rahva olukord on räige!
Konservatiiv on nagu selgroog, mis ühiskonda püsti hoiab. Igast painutusest, ükskõik kui sügavast, on tänu selgroole alati võimalik tagasi tulla püstisesse asendisse. Kui rahva selgroog on murtud, siis on rahvas kadunud.
Mul on raske teile väljendada oma valu selle suure märuli pärast, mis praegu meie kallist erakonda lõhestab. Kui me ometi suudaksime ühise püha eesmärgi nimel rahulikumalt omavahelisi erimeelsusi lahendada!
Ma tahaksin täna eriliselt südamele panna kõigile kahtlejatele – ja nendele, kes teie hulgast veel lahkuda kavatsevad: palun ärge tehke seda otsust mingi hetke emotsiooni või isikliku solvumise ajel, ärge kuulake omakasupüüdlikke ülemeelitajaid, mõtelge tõsiselt järele, kas see teeb teie elus midagi paremaks.
Eesti olukord on katastroofiline. Mõtelge, kas teie lahkumine tuleb kasuks meie ühisele võitlusele selle katastroofi vastu! Kas ei lisa te sellega hoopis jõudu oma vaenlastele, kas ei silluta te teed liberaalsele diktatuurile? Kas ei toeta te sellega Eesti rahva hävitajaid?
Meil ei ole praegu ühtki teist erakonda, keda Eesti tulevik päriselt huvitaks. Kas te tahate sellest võitlusest kõrvale astuda? Alla anda? Kas te tahate koos liberaalidega peksta meie laste puhtuse ainsaid kaitsjaid?
Palun ärge üleliia kiirustage lahkumisega, ärge tehke elumuutvat otsust kuuma peaga!
Ärge aidake katki murda Eesti selgroogu!
Olen juba kaua aega tahtnud kongressile lugeda üht luuletust, selle on kirjutanud Gustav Suits rohkem kui sada aastat tagasi:
Ühte laulu tahaks laulda, ühte ainukest,
mis kui vägev merelaine kerkiks südamest.
Mis kui vägev merelaine veereks üle maa,
kohaks läbi rahva hingest hiiglaihana.
Kohaks läbi rahva hingest, tõuseks meeste meel,
välguksid ju vaimumõõgad suurte tööde teel.
Välguksid ju vaimumõõgad kodutaeva all,
kumaksid öös kuldsemini tähed üleval.
Ühte laulu tahaks laulda, ühte ainukest,
mis kui vägev merelaine veereks üle maa.
Ja ma palun meie kõigi eest:
Hea taevane Isa, Sina näed meie südameid ja mõtteid, sina tead meie tegusid, hoia meid igal meie eluhetkel eksiteele sattumast ja Sinu vastu mässu tõstmast.
Anna meile tarkust ja jõudu, et me Sinu tahtmist mööda suudaksime oma rahvast raskes olukorras aidata ja kaitsta.
Issand õnnistagu meid ja hoidku meid, Issand lasku paista oma pale meie peale ja olgu meile armuline, Issand tõstku oma pale meie üle ja andku meile rahu. Aamen.
Malle Pärn