Haridusminister nõuab sugudesegaduse õpetamist koolides, aga ta ise veel ei teagi, kui palju neid sugusid päriselt on, kas 20 või üle saja.
Kas ta teab päris täpselt, mida kujutavad endast need erisuguelulised suhted, et ta julgeb nõuda kogu selle triibulise ideoloogiapaketi õpetamist lastele? Kas ta kiidab kõik heaks, mis toimub nende inimeste intiimelus? Kuni räige pornoni välja?
Koolidesse ei tohi viia toorest õpetust, kui ikka “konsensust” ei ole, siis oodake, ja täiustage oma narratiivi. See peaks olema endastmõistetav. Uurige veel, äkki olete hoopis eksiteel?
Teistel on selles suhtes ju olemas konsensus, et on kaks sugu? Ei maksa minna teisi õpetama, kui asi endalgi veel selge ei ole? Kuulake neid, kes teavad, ärge püüdke näidata ennast targematena. Ja neid on ikka väga palju, kes kindlalt teavad, et inimesel on ainult kaks võimalikku sugupoolt. Ja neid toetab igivana teadus nimega bioloogia.
Kas me ei olegi enam kõik võrdsed? Miks teie narratiiv olulisem on kui meie kindel usk ja meie teaduslikud teooriad? Miks teie olete tähtsamad?
Ise ju kuulutate seda: et teistsugune ei ole halvem, vaid peab olema võrdne. Ja teda tuleb sallida! Siis ka see, kes on teistsugune kui teie, on ju teiega võrdne? Miks te teda ei salli? Miks tema suhtes see võrdsus ei kehti?
Miks teie tohite rünnata ja halvustada neid, kes teiega nõus ei ole? Täpselt samasugune õigus on ometi neil teistel kritiseerida teie mõtteid ja plaane ja tegevust!
Vaadake peeglisse! Kas tõesti on seda lihtsat asja nii raske mõista? Või on liberaalid tõepoolest asendatud inimkloonidega, et mõte enam üldse ei tööta?
Ministrirolli esitav Joller ütles, et tema meelest LGBT-seksualismi normaalsekskuulutamise pealesurumine tervele ühiskonnale ei ole perversne nähtus. Et selleks sobib küll kulutada 7 miljonit maksumaksja raha. Ehkki neistsamadest maksumaksjatest enamus ei ole temaga mitte samal arvamusel selle mitteperverssuse kohta.
Ja veel lisas ta, et konservatiivide negatiivne suhtumine sellesse ideoloogilisse vägivallasse on “äärmiselt iganenud vaade”.
Millal see vaade iganes? Ja kuhu?
Mille poolest peaks 21. sajandi inimene olema täiesti teistsugune kui eelmise sajandi inimesed? Kas maailm on 21. sajandil oluliselt muutunud? Kas meil kehtivad uued loodusseadused? Ei kehti ju?
Muutunud on põhiliselt see, et väga paljud inimesed suhtlevad maailmaga mingite väikeste ekraanide kaudu. Virtuaalia eufooria on teinud inimestest ekraanide orjad, nad elavad mingis konstrueeritud mudelis, mitte päris-maailmas. Nad mõtlevad endale välja isegi omadused, nagu humanistlik, avatud, kliimaneutraalne, salliv, kaasav – ja siis veel need mitmesugused uued seksuaal-, soo- ja soo-ülemineku-variandid.
Lõpetame ometi inimeste alandamise ja rahva lõhestamise erinevateks seksuaalideks, olgem ometi kõik jälle omavahel võrdsed ja sõbralikud inimesed!
Äsja kuulsin, et on olemas ka niinimetatud “demi-seksuaal”, kes ei saa suguühtesse astuda, kui tal ei ole partneri suhtes tundeid. Kas pole kummaline? Eks ole, milleks tunded, kui me olemegi seksuaalid, mitte inimesed? Otsime rahuldust, mitte armastust. Küllap armastuski on juba “iganenud vaade”?
Kõigi nende meedias kisavate 21. sajandi eufoorikute põhjal võiks teha üldistuse, et see “uuenenud” isend on: äärmiselt kapriisne, isekas, enesekeskne, tujutsev, kergesti solvuv, oma hoiakuid teistele peale suruv, lühinägelik (koguni keeldub vastu võtmast informatsiooni teistest maadest, kus on sooneutraalsusega juba liiale mindud), kes võtab ilma kriitikata vastu etteantud kohustusliku ja rahvale kahjuliku ideoloogia, kes elab väljamõeldud mudelis ega oska hinnata seda, mis toimub pärismaailmas, ja kes mitte kunagi ei kuula ega loe ühtki teksti, mis tema loosungite tühjust-mõttetust paljastab.
Malle Pärn