Paljud poliitikud ja ajakirjanikud tegelevad ühiskonna kihistamise ja erinevate mõtteviiside omavahel vastandamisega, sellega kihistub ja muutub vastuoluliseks ka meie emakeel. Ideoloogia tarvitab vaid väikest osa keelest, ja muudab ära paljude sõnade tähendused, seega tegelikult loob uue, võiks öelda: dialekti. Kohustusliku primitiivkeele, mis vastab valitsevale ideoloogilisele “narratiivile” või “paradigmale”.
Selles keeles suheldakse loosungite ja siltide kaudu. Inimest ei püütagi enam vaadata inimliku tervikuna või keerulise isiksusena, vaid mingi üheainsa loosungi või sildi kandjana. Sellele keelele on tüüpiline näiteks Martin Helmest või tema erakonnast kõnelemisel tuletada meelde lauset “kui on must, näita ust”, koos hinnanguga: rassistlik, ebahumaanne, sallimatu, äärmuslik.
Selliste põhjendamatute hinnangute levitajat ei saa tõsiselt võtta. Tal oleks nagu silmaklapid peas või silmad kinni, ta ei näe inimest ega erakonda, näeb üksnes seda loosungit. Talle ei lähe korda see, et Martin Helme on sellest TTV saatest siiani rääkinud ja kirjutanud VÄGA palju mitmesuguseid väga väärtuslikke mõtteid, temale tähendab ta (ja koguni terve EKRE) ainult seda üht lauset ja see lause väärib tema silmis hukkamõistu. Ta ei oska seda konteksti asetada, see lause on tema jaoks eraldiseisev absoluut. Talle tundub, et sellega on solvatud tervet mustanahalist elanikkonda maakeral. Ta on nagu ühe-lause-inimene, haarab kuskilt jutu seest mingi ühe mõtte ja jääbki seda kordama. Meil on selliseid päris palju, paraku nii poliitikute kui ajakirjanike hulgas.
Loomulikult on sellisel käitumisel teadlik eesmärk: ohtliku vastase diskrediteerimine. See on väga levinud demagoogiavõte. Löök allapoole vööd. Korrata ja korrata, et võimalikult suur hulk inimesi hakkaks niisama primitiivselt mõtlema. Keegi ei võimendanud ju Indrek Tarandi hüüatust oma kaasmaalastele: “pange ennast ise põlema”? Ometi on põlemine äärmiselt valus ja lõpeb surmaga, uksenäitamine aga ei tee kellelegi haiget. Vastupidi: teeb ilmselt teene sellele, kellele võõras kultuuris elamine on nii suur piin, et ta sellest märatsema hakkab. Las ta läheb ometi tagasi oma kultuuri keskele! Miks ei või ülbele kutsumata külalisele ust näidata?
Ja vaadake, see demagoogia on mõjunud, sest sellest ühest lausest ongi saanud paljukasutatud propagandakaigas. Helilooja ja popmuusik Peeter Vähi, kes oma idafilosoofia kummardamisega peaks justkui olema vaba sellistest manipulatsioonidest, parafraseerib seda Sirbi immigratsioonipropaganda erinumbris (9.10.15) oma jutustuses Aafrika küladest: “Ometi ei kogenud ma ei sealsete nõidade-ravitsejate ega tohtrite suhtumist “kui on valge, näita ust”.” Peeter Vähi ei ole vist tegelikult idafilosoofiasse süüvinud, see on vaid väline silt. Ei ole võimalik, et haritud inimene nii primitiivselt arutleda võib… Või on ta nii ustav valitsevale ideoloogiale?
Võrrelda tuleb sarnaseid olukordi, mitte erinevaid. Erinevate olukordade võrdlemine on levinud demagoogiavõte. Vähi vajas Aafrikas meditsiinilist abi, ja talle anti seda. Martin Helme ei öelnud seda abivajajate kohta, ka mitte kõikide teise nahavärviga inimeste kohta, vaid KONKREETSELT nende Rootsi tänavatel märatsejate ja kohalike elanike vara põletajate kohta, mõeldes, et selliseid mõistmatuid märatsejaid ei tohiks me oma kodumaale lasta. See oli saate teema, mitte üldine musta ja valge inimese võrdlemine.
Kas Peeter Vähile, vastupidiselt idafilosoofia rahumeelsusele, tõesti meeldivad niisugused tänamatud märatsejad ja autode põletajad? Kas Nestorile ja Rõivasele ja Ilvesele meeldivad need märatsejad? Kas ka pronksiöö oli nende jaoks puhas nauding? Kas nad teeksid seda isegi, kui võimalus avaneks? Kui inimene kuritegu õigustab, või koguni ohvrit süüdistab, siis ta ju asetab ennast kurjategijate poolele!
Meid on ka keeleliselt kaheks jaotatud, ühel pool on kaunis ja varjundirikas klassikaline kirjakeel, teisel pool hingetu kantseliit ja kitsas poliitkorrektne demagoogia. Tundub, et need kaks kaugenevad teineteisest päris suure kiirusega, nii et lisaks “palgalõhele” on meil nüüd ka keelelõhe.
On ju ilmunud palju mõistlikke artikleid, kus targad inimesed on analüüsinud illegaalse mass-immigratsiooni probleeme, ohtusid ja mõttetust, aga vastuseks neile hüüatab ikka ja jälle mõni ideoloogiasõdurist ühe-lause-inimene: rassistid! võõravihkajad! Justnagu ei oskaks ta lugeda, või ei saaks kirjutajate keelest piisavalt hästi aru.
Mõned lühinägelikud ja enesekesksed inimesed väidavad, et “meil siin ei ole ju kuskil näha mingit mass-immigratsiooni”. Nendele tahaks öelda: tulge oma kookonist välja ja vaadake, mis toimub Euroopas! See on ju siinsamas, meie naaberriikides! Kas teile tõesti ei lähe korda, et meie lähinaabruses vägistatakse karistamatult ja massiliselt naisi ja lapsi, aga politsei karistab hoopis naist, kes julges ühele pätile vastu hakata?