“Meie vanavanemate usk ütleb meile, et me oleme Jumala lapsed. Ma ei tea, kas me päriselt mõistame, mida see tähendab.
Ma ei tea, kas me julgeme seda uskuda. Kujutage ette, mida te tunneksite, kui teile öeldaks, et te olete sündinud kuninglikus perekonnas, ja teil on seaduslik õigus astuda kuningatroonile.
Meie rahvas ei mäleta oma kuningaid. Meil ei ole kuningriikide traditsiooni ega eneseväärikust. Ometi käib kuningas kui sümbol ka meie muinasjuttudest läbi.
Tähendab – mõisteliselt, olemuselt, ei ole kuningriik meile täiesti võõras. Sest muinasjutt on tõde, mida meie materialistlik tänapäev ei suuda võita.
Jumal on meile osaks andnud oma suure armastuse. Meie igaühe südames elab vähemalt üks väike killuke sellest armastusest.
Iga pisike killuke tohutu suurest, hiiglaslikust – võib juba olla väga suur! Võib! Ent see võib ka olla tibatilluke, märkamatu, tühine, tolmukübe. Olematu.
Kui meile tahetakse teha suur kingitus, mis meid kitsikusest välja päästaks, aga me ei võta seda vastu, siis me jääme sama vaeseks, nagu me ikka oleme olnud.
Kuninga lapsed võivad elada kui orjad või kehvikud, kui nad ei usu, et nad on kuninga lapsed. Kui nad seda aga usuvad, siis võivad nad elada kuningatena ka vaesuses, vangistuses või orjuses.
Rikkuste endale ahnitsemine, rumalus, halastamatus ja uhkus ei kuulu oluliste komponentidena tõeliste kuningate ellu.
Valitsemine tähendab teenimist, mitte vägivalda.
Valitseja vastutab oma alamate elu ja tervise ja heaolu eest.
Jumal pärib temalt aru, mida ta on teinud oma vähematele vendadele, mida head on ta suutnud oma rahva heaks ära teha temale antud Jumala erilise kingitusega: VÕIMUGA.
Sest võim oma rahva üle ei ole midagi muud kui Jumala usaldatud missioon, püha ülesanne, mida tuleb täita mõistlikult ja vastutustundlikult, ja mille täitmisest tuleb kord Jumala ees seistes aru anda.
Need inimesed, kes Jumala, oma Looja ja vaimse valitseja selle maailma tegemistest kõrgemale seavad, on justnagu head ja kuulekad lapsed, kes oma vanemate käske ja keelde ilma suurema vaevata pidada suudavad.
Miks see küll nõnda on, et ühed suudavad ja teised ei taha isegi proovida? On ju öeldud, et me kõik oleme Jumala lapsed? Tema armastab meid kõiki!
Ent kirjatäht ütleb ka seda, et mõned meist on kuradi lapsed – sest need, kes ei tee õigust ega armasta oma venda, ei ole Jumalast.
Soovin imekaunist harmoonilist jõuluaega kõigile jumalalastele, kelle jaoks see aeg on kallis ja õnnistusrikas ja sügavalt puhastav!
Või lihtsalt ilus, püha ning õnnelik.”
Malle Pärn, kolumnist, teoloog ja näitleja
