Esmaspäeval avati Riigikogus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega veel üks immigratsiooniuks, mida kritiseeris teravalt Mart Helme.
Mart Helme: “On selline ilus ütlus, et põrgutee on ikka sillutatud heade kavatsustega. Aga kui nüüd lugeda selle eelnõu seletuskirja, siis jumal hoidku, meile avanevad peaaegu et paradiisi väravad. Kõik rändega seotud probleemid saavad just nagu nõiavitsaga lahendatud.
Aga tegelikkus on natuke proosalisem ja see selgub selle seletuskirja lõpuks ka, ehkki ta on seal väga marginaalselt kuidagi ära märgitud ja ka ilustatult ära märgitud. Nimelt, lõppkokkuvõttes ikkagi Euroopa Liidu liikmesriigid peavad aktsepteerima seda, et suure rändesurve all olevatesse riikidesse saabuvad migrandid mingil moel jagatakse laiali.
Või kui riigid ikka väga kategooriliselt keelduvad neid vastu võtmast, siis tuleb neil maksta mingit valuraha või osutada mingit materiaalset abi, ühesõnaga, midagi visata ühiskassasse, mida mafioossetes struktuurides nimetatakse obštšakiks.
See ei ole vastuvõetav, see on riikide suveräänsusest ülesõitmine. See on riikide, mis on väikesed, demograafiliselt väga haavatavad, nagu Eesti, ja niigi juba nõukogude ajast ja Ukraina sõjaga seotud põgenikest ja muudest sisserändajatest ülekoormatud – sõna otseses mõttes ülekoormatud nii majanduslikult, demograafiliselt kui ka keeleliselt –, ülesõitmine. See ei sobi meile.
Ja on vale väita, et me peame siin mingit solidaarsust ilmutama. Ei pea! Ei ole mingit volitust tegelikult Eesti rahvas andnud meile siin selleks, et me avaksime veel mingid uksed või tagauksed rändele, mis meid sõna otseses mõttes lämmatab. Ja ma soovitan kõigil teil, kes te muidugi koalitsioonis olete ja kelle näpud sügelevad juba rohelise nupu peale vajutama, lugeda täna Mark Gortfelderi artiklit ERR-i portaalis. See on masendav lugemine, sest selle lugemise puhul teadlane numbritega toob välja: nii vähe lapsi, kui Eestis praegu sünnib, sündis viimati 18. sajandil. 18. sajandil!
Kui praegused trendid jätkuvad, sünnib meil selle sajandi lõpul Eesti perekondades, eestikeelsetes perekondades kaks ja pool kuni neli ja pool tuhat last aastas. See on ju lõpp! Mis julgeolekust me räägime, mis majanduse arengust me räägime? Millest me üldse räägime – haridusest, kõrgharidusest, targast rahvast? Perspektiivis on see kõik hukule määratud. Ja see, et me avame veel lisaks mingeid uksi sisserändele, üksnes kiirendab seda protsessi. Ka sellest kirjutab Gortfelder oma artiklis.
Me langeme selle sajandi keskpaigas juba sisserände jätkumise ja sündimuse praeguse jätkumise puhul alla poole rahvastikust. Alla poole rahvastikust! Ma siiski tahaks teile meelde tuletada, et valimistel, kui te olete saanud valijate hääled, siis valijad on usaldanud teid Eestit kaitsma. Valijad on usaldanud teid Eesti põhiseadust ja selle preambulit kaitsma. Kui te seda praegu ei tee, siis te olete tegelikult oma mandaati rikkunud, siis te olete tegelikult läinud vastuollu selle mandaadiga, mille rahvas on teile andnud.
Jaa, te võite ju öelda, et sina, Mart Helme, ei ole rahvas. Muidugi ei ole. Aga ma olen selle rahva esindaja ja mul on ka mandaat. Ja mina leian, et minu mandaat kohustab mind juhtima teie tähelepanu sellele, et me võime kulutada kas või 25% oma SKP-st kaitsekuludele, aga sellest ei ole mitte midagi kasu, kui meil umbes põlvkonna pärast ei ole lihtsalt kedagi sinna kaitsma saata. Lihtsalt ei ole, sest Gortfelder toob ka välja selle, et kui meil praegu sünnib kuskil alla 10 000 lapse, siis need väikesed põlvkonnad, mis tulevad peale, sündimus langeb umbes kolm korda veel sajandi teises pooles. Need on nii masendavad numbrid, et igaüks meist peaks praegu küsima, aga mida siis teha.
See peaks olema see koht, kus meil on erakondade ja poliitiliste ideoloogiate ülene konsensus, et me kõik tuleme kokku ja arutame ja otsustame, mis aitab, kuidas aitab, kas majanduslikud stiimulid aitavad, kas seadusandlikud stiimulid aitavad, kas mingisugused muud vahendid, mis on meie kui seadusandjate ja valitsuse kui seadusandja tahte elluviijate valduses, suudaksid neid tendentse, neid trende muuta. See peaks olema meie kohustus, mitte alandlikult kirjutada alla eurokraatide sisuliselt enda kaelast ära lükkavatele eelnõudele, et jagada laiali need, kes tulevad mujalt maailmast.
Ma tuletan teile meelde, et eestlasi on praegu Eestis alla miljoni – keegi täpselt ei tea, kui palju, aga igal juhul alla miljoni –, aga maailmas tervikuna on 8 miljardit ja natuke peale inimest. Meid üle ujutada – see on käkitegu. Kui te arvate, et eestlased jäävad siia sellesse võõrastega üleujutatud riiki – ei jää. Nad lähevad sinna, kus nad arvavad, et nad saavad mingil määral oma kultuuriliste harjumuste, oma elukondlike harjumustega paremini hakkama kui riigis, mille valitsus, mille neilt mandaadi saanud Riigikogu liikmed on võõrastele ära andnud.
Mul ei ole mingit illusiooni, et te tuimade nägudega vajutate rohelisele nupule. Aga minu missioon on teile öelda, et te teete valesti ja selle vale eest maksavad teie lapsed, teie lapselapsed ja lapselapselapsed. Andke endale sellest aru. Ja kui teil sõrmed sügelevad, minge sügage neid kuskil mujal.”