Esmaspäeval arutati Riigikogus välisminister Margus Tsahkna lubadust viia kõigi meie nahk Ukraina päästmiseks turule. Ehk kõne all oli Eesti kaitseväe võimalik missioon Ukraina rahuvalves.
Mart Helme: “Kogu see lugu on ju lahti läinud Margus Tsahkna ütlusest, et me peame oma naha Ukraina kaitsmiseks või Ukraina aitamiseks – kuidas see täpselt sõnastatud oli? – turule viima. Oot-oot-oot, aga kelle naha siis lõpuks? Kes see on, kelle nahk viiakse nüüd Ukraina pärast turule? Kas see nahk on Kristen Michali nahk või on see Tsahkna nahk või on see valitsuse kollektiivne nahk või? Ei ole! See on Eesti rahva nahk ja Eesti rahvalt ei ole selleks küsitud luba.
Kõik need jutud siin sellest, et me aitame Ukrainat ja me jäämegi Ukrainat aitama, ei tähenda seda, et on saadud Eesti rahvalt luba tema kollektiivse naha turule viimiseks Ukraina abistamiseks. Ja selles on praegu küsimus.
Kes saab seda luba anda? Aga ainult Riigikogu. Ja küsimuse tuum on selles, kas Riigikogu on suverään või on Riigikogu Margus Tsahkna nahakauplemise subjekt. Margus Tsahkna võib öelda, et Riigikogu naha viin turule, mind ei huvita, mida Riigikogu ise sellest arvab, aga mina viin Riigikogu naha turule. Ja kui sellest aru ei saada Stenbocki majas, siis on meil põhiseaduslik kriis, siis ei täideta meil põhiseadust, siis ei ole juttugi sellest, et meil on kõrgeima võimu kandjaks rahvas ja rahvas esindusdemokraatia ehk parlamentaarse demokraatia kaudu juhib riiki. Siis juhib riiki Margus Tsahkna, nahakaupmees. See ei ole mõeldav, see ei ole absoluutselt mõeldav!
Nii et siin on täielik dissonants selle vahel, mida ütleb meile seadusandlus põhiseaduse näol eelkõige ja mida lubavad meil endale ajutised poliitilised figuurid. Ma tuletan meelde, me kõik, kui me isegi jätame kõrvale selle, et me kõik oleme surelikud, siis ka poliitikutena oleme kõik ajutised. Täna me oleme Riigikogus, homme meid ei ole Riigikogus, on järgmised inimesed, ülehomme on veel järgmised inimesed, eile ja üleeile olid hoopis teised inimesed. Aga Riigikogu kui institutsiooni suveräänsus on muutumatu, see ei sõltu nendest inimestest.
Praegu te olete kaporatuuri riigipöörde tulemusena ja oma abiratastega, keda siin saalis näha ei ole, saavutanud siin Riigikogus sellise ülekaalu, et te võite praktiliselt teha, mida tahate. Aga see on ebanormaalne ja see ei saa olla võimu kuritarvitamise eeldus ja praktiline tegevus. Te ei saa eeldada, et te võite teha seda, mida te tahate, sest teil on siin koalitsioonil niisugune ülekaal ja te võite vilistada põhiseadusele, võite vilistada võimude tasakaalule, võite vilistada tsiviilkontrollile igasuguste jõustruktuuride üle. See ei tähenda seda. Aga teie arvate, et see tähendab seda. Ja vaat siin ongi see probleem meil praegu. Teie arvate, et Margus Tsahkna võib minna ja kusagil öelda, ilma et tal selleks oleks kõige elementaarsem volitus, et meie viime Eesti rahva naha turule ja kui vaja, siis viime terve Eesti riigi sõtta. Sellist volitust teil ei ole. Ja kui te kuritarvitate seda oma ülekaaluga koalitsiooni näol siin, siis tegelikult te kuritarvitate seda, milleks Eesti rahvas üldse on teid volitanud.
Millega Eesti rahvas on ära teeninud siis selle, et te seda kõike kuritarvitate? Sellega, et te olete Eesti rahva vaesusse paisanud. Ainuüksi ühe aastaga on Eestis suurenenud 8000 inimese võrra neid, kes elavad allpool vaesuse piiri. 44 000 inimest peavad hakkama saama vähemaga kui 365 eurot kuus. See on teie naha turule viimise tegelik nimetus. Te olete Eesti rahva naha turule viinud juba selle näol, et Eesti rahvas pidurdamatult vaesub. Pool rahvast lõikab nööriga leiba sõna otseses mõttes, sest noa jaoks enam ei ole raha.
Aga teie lähete korda majja lööma. Tahtekoalitsioon – oi, kui uhkelt kõlab! Aga tegelikult ei kõla. Tegelikult tähendab see Eesti rahva kannatuste suurendamist nii rahalise koormuse näol, immigratsiooni suurenemise näol, töökohtade kadumise näol ja kõige muu näol.
Nii et vaat, ma ikkagi tahaksin teie südametunnistusele koputada, eeldades, et teil üldse niisugune asi olemas on. Vahetevahel on mul tunne, et kogu sel globalistlikul klikil, kes meil Eestis ka praegu märatseb, seda südametunnistust ikka ei ole üldse. Aga ma ikkagi koputan, õhkõrnas lootuses, et teil see on. Tegelege sellega, et Eesti oleks jõukas, iseseisev, suveräänne riik, mis ei tantsi teiste pilli järgi, mis ei anna ära oma maksusuveräänsust, mis ei anna ära oma välispoliitilist suveräänsust, mis ei anna ära oma moraalset suveräänsust. Vaat sellega tuleb tegeleda, aga mitte sellega, et loopida mingisuguseid fuh-fah-fah-loosungeid, et tahtekoalitsiooniga viime Eesti rahva naha turule. See ei ole see, milleks teid on volitatud ja valitud Stenbocki majja.
Ja on äärmiselt kahetsusväärne, et te järjekindlalt, kui me siin kohtume nii infotundides kui ka arupärimistel, keeldute sellest aru saamast ja püüate süüd kõige selle saamatuse eest, kõige selle minnalaskmise eest, mis teie valitsust ja Reformierakonna võimu üldse iseloomustab, kellelegi teisele kaela suruda. Aastaid on see olnud Keskerakond, nüüd on see EKRE. Noh, vaatame, võib-olla varsti tuleb keegi kolmas ka, sest jumal armastab kolmainsust.”