EKRE saadik Mart Helme võttis kolmapäeval Riigikogus üles Eesti suhted Ameerika Ühendriikidega, mis on praeguste võimujuhmurite ajal halvaks läinud ning Eesti on kaotamas kõige olulisemat liitlast.
Mart Helme: “Minu küsimus puudutab praegu maailmas toimuvaid murrangulisi sündmusi. Selles olukorras on Eesti välispoliitika toimetamas ebaadekvaatselt. Ja kuna valitsuse juht vastutab kogu valitsuse tegevuse eest, siis vastutab ta ka loomulikult meie julgeolekupoliitika ja välispoliitika eest.
Mida ma silmas pean? Ma pean silmas seda, et me oleme arusaadavalt – ma rõhutan, arusaadavalt – võtnud väga selge ja – võiks öelda – konfronteeruva hoiaku Venemaa suhtes, kes peab agressiivset sõda ja kes kujutab endast loomulikult ohtu mitte ainult Ukrainale, kus ta praegu sõdib, vaid ka paljudele teistele riikidele, Eesti kaasa arvatud. Samal ajal oleme me võtnud ka väga vastanduva hoiaku Ameerika Ühendriikide, eriti Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi suhtes. Ja üsna teravaid hinnanguid tuleb nii Välisministeeriumist, välisministri enda suust, kui ka teiste küllaltki kõrgete Eesti esindajate suust, kes on meil seotud välispoliitikaga.
Minu küsimus ongi nüüd selles, et kas valitsus teadlikult vastandab ennast Ameerika Ühendriikidele ja Donald Trumpile, ehk, seades ennast sisuliselt vastamisi kahe meie julgeolekut kõige otsesemalt kas ohustava või tagava suurjõuga. Või on see kuidagi senise maailmakorra järgimise inertsist tingitud segadus? Ja kas teie kui valitsusjuht võite kinnitada siin, et Ameerika Ühendriikidega ja Donald Trumpiga me siiski soovime vastandumist vältida?”
Teises küsimuses jätkas Mart Helme: “Minu arvates neid kultuurisõdasid tassite tuppa pigem teie, sest et immigratsioon on nii julgeoleku kui ka kultuurisõja küsimus, ta on mitmetahuline. Ja me jääme täiesti eriarvamusele selles suhtes, kas meil on immigratsiooni liiga palju, sealhulgas slaavi rahvaste immigratsiooni, keda me ei saa kuidagi usaldada oma ajaloolist kogemust arvesse võttes, või neid ei ole piisavalt palju teie seisukohast siin. Nii et me jääme selles suhtes eriarvamusele. Teie rõhute mingile statistikale, meie ütleme, et see statistika ei vasta tõele. Meie rõhume sellele, mida me näeme tänaval ja kogeme kaupluses. Vene keel on Tallinna vallutanud ja see on meile julgeolekuoht.
Ja nüüd tagasi tulles ikkagi suhete juurde Ameerika Ühendriikidega. Meie Eestis oleme võtnud ikkagi ju väga selge hoiaku, et me vastandume Ameerika Ühendriikidele praktiliselt kõikides olulistes küsimustes. Olgu teemaks Venezuela, jah, me ei nuta Maduro pärast – ei nuta, keegi ei nuta, mina ka ei nuta –, aga samal ajal me oleme ikkagi väga kriitilised, et nii ei tohi teha. Me ei nuta Kuuba pärast, aga samal ajal anname Kuubale raha. Me ei nuta Taani pärast, me oleme Taaniga solidaarsed, aga samal ajal kritiseerime Ameerika Ühendriikide minu arvates kogu läänemaailma kaitsvaid strateegilisi algatusi ja seame sellega ohtu tegelikult omaenda julgeoleku, sest meil ei maksa absoluutselt mingisugust kõhklustki omada, et venelased ei soovi meie suhtes täpselt samasuguseid poliitikaid ajada, nagu ajavad ameeriklased võib-olla Gröönimaa suhtes, ainult et venelased ei saa midagi teha seni, kuni Donald Trumpi suur kämmal on meie kohal. Donald Trump on väga tujukas inimene, nagu te olete kogenud, ja on inimene, kes on väga solvuv inimene. Aga kui ta ikkagi leiab, et see Eesti on ju risti ja põiki jalus, kogu aeg töötab vastu kõikidele meie julgeolekueesmärkidele, siis ta võtabki selle kämbla meie kohalt ära.
Nii et minu küsimus on ikkagi jätkuv. Meil ei ole Ameerikaga nii palju ühiseid väärtusi, nagu te püüate siin muljet jätta. Ameeriklased kritiseerivad Euroopa immigratsiooni, Euroopa kultuuripoliitikat laiemalt, kritiseerivad meie soo- ja rohepoliitikat, leiavad, et Euroopa on sellega ennast auti mänginud. Ameeriklased ei suhtle teie eelkäija Kaja Kallasega. Meil on siin väga konfrontatsiooniline olukord ja minu arvates teie valitsus kallab sinna õli tulle. Või saan ma äkki valesti aru?”
Martin Helme tegi Kristen Michali jutule faktikontrolli: “Ma pean siin ka faktikontrolli tegema. Teeelmise küsimuse ajal rääkisite mulle nõukogudeaegsest statistikast. Nõukogude Liidu statistika näitas, et elu on hea ja läheb järjest paremaks. Venezuelas ka näitas, et elu on hea ja läheb järjest paremaks, kõik on rikkamaks saanud. Statistika manipulatsioon on kas või seesama küsimus, et meil eelmisel aastal oli rändesaldo negatiivne. Aga kui palju nendest oli eestlasi, kes ära läks, ja kui palju nendest oli viimase mõne aasta jooksul siia ajutiselt tulnud ukrainlasi, kes tagasi läks või edasi läände läks? See statistika on manipulatsioon.
Enne ütlesite ka, et tollid ei tee kedagi jõukamaks. Teevad küll, Ameerika Ühendriike teevad jõukamaks, ja sellepärast nad teevadki neid. Meile ei pruugi see meeldida, sest see meid ei tee jõukamaks, aga kehtestajat riiki teeb.
Nüüd väärtusruumist rääkides. No see ongi meie mure siin praegu, et meil see väärtusruum on ümber kujunemas. Need on konkreetsed valikud, konkreetsed otsused, mida Eesti peab selles keerulises olukorras langetama. Ja meie mure on see, et meil on täna valitsus, kes on ebaadekvaatne ja ebapädev ning elab endale räägitud valede võrgustikus, nagu me selle statistikaga just praegu tuvastame.
NATO peasekretär. Sellest tulenevalt, eks ole, on tulnud algatus – see algatus on kerinud juba mõnda aega –, et Euroopa Liit teeb oma NATO ilma Ameerikata ja kui ta seda ei saa, siis ta teeb NATO kõrvale oma kaitsejõud, oma kaitsealgatuse. Me kõik saame aru, miks nad seda teevad. See on selle jaoks, et võtta liikmesriikidelt ära viimane suur suveräänsuse kang, võtta riigikaitseraha Brüsseli kontrolli alla ja võtta julgeolekualased otsused Brüsseli kontrolli alla ja vajaduse korral omada ka relvajõudu, mis – nii nagu omal ajal Varssavi paki organisatsioonis – läheb sõnakuulmatuid liikmesriike karistama. See on see põhjus, miks seda tehakse.
Aga NATO peasekretär Mark Rutte ütles esmaspäeval, et kui keegi siin mõtleb, et Euroopa Liit või Euroopa tervikuna suudab iseennast kaitsta ilma USA-ta, siis unistagu edasi. Ta ei suuda seda. Ta lisas veel, et ma arvan, et Venemaa presidendile Vladimir Putinile see väga meeldiks. Nii et mõelge uuesti, ütles Rutte.
Ja ma küsingi, mida siis valitsus ütleb. Mis meie seisukoht on? Kas me tahame lüüa kaasa sellesse Euroopa armee tegemisse, mis on meie suveräänsuse kahjustamine ja meie julgeoleku kahjustamine, või me ei taha? Me paneme panuse ikkagi sellele, et ameeriklastega koos.”