Kolmapäevases Riigikogu infotunnis tundis Mart Helme oma küsimuses peaministrile muret selle pärast, et kaitsetööstuse rajatistega ei käi kaasa korralikku teede korrashoidu.
Mart Helme: “Küsimus on Kristen Michalile ja puudutab kaitsetööstusparke. Et ei oleks vale arvamust jälle siin ja süüdistuste loopimist edasi-tagasi, siis mul ei ole absoluutselt mingeid vastuväiteid sellele, et Eestisse rajatakse kaitsetööstuspargid. Aga küsimus on selles, et nende kaitsetööstusparkide puhul ma näen praegu kitsaskohana logistilise ja infrastruktuurilise väljaarendamise probleeme.
Konkreetselt ma räägin Piirsalu kaitsetööstuspargist, mis on otsustatud, nagu ma aru saan, et tuleb. Ja Ermistu kaitsetööstuspargist Tõstamaa lähedal. Tunnen neid mõlemaid piirkondi väga hästi ja võin öelda, et kui seal pannakse mingi suurem tootmine püsti, siis see teedevõrgustik ei kannata välja seda suurt transporti. Eriti Ermistus on meil tegemist näiteks kevadiste sulailmadega üsna põhjatute kruusateedega, mis suuri masinaid kindlasti ei kanna.
See tähendab seda, et seal on vaja välja ehitada korralik teedevõrgustik nii, et transport, aga vajaduse korral, näiteks sõja korral ka Kaitseväe kolonnid, pääseksid takistusteta liikuma. Mitte ainult praegu väikesed teed, vaid ka suuremad maanteed – Tõstamaa–Pärnu maantee, Lihula suunas maantee – tuleks välja ehitada nii, et nad kannatavad selle suurema koormuse välja. Sama käib ka Piirsalu kohta, kuhu tuleks tegelikult rajada kuni Ristini Turbast raudteeühendus, et ka raudteed mööda oleks võimalik kogu seda toodangut välja vedada.
Minu küsimus ongi: meil on kaitseotstarbel 5,4% SKP-st praegu uhkelt välja käidud. Nii mõnelgi puhul – nagu see raudtee ehitamine Ristini – see on peenraha selle kõigega võrreldes. Missugune see plaan on? Kas on ette näha ka vastava logistilise infrastruktuuri väljaehitamine või piisab teie arvates sellest, et paneme tehased püsti ja küll siis edasi näeb?”
Mart Helme küsimust täiendas Anti Poolamets: “Täna on siin olnud juttu kaitsetööstusest, esmalt sellel teemal, kas raha liikumine ja inimeste liikumine on aus ja korrektne ning kas me peame pöördukse efekti probleemistikuga tegelema. Mart Helme tõi esile ka kaitsetööstusparkide ümbruse logistika planeerimise.
Väga tõsine teema. Oluline on ju see, et kui me oleme välja käinud selle plaani, et kaitsetööstus tuleb Eestile saada, korralik kaitsetööstus, siis tuleb ka need pudelikaelad likvideerida. Ühe pudelikaela tõi Mart Helme välja, see oli teedevõrk üsna keerulises kohas. Aga riigieelarve erikomisjonis toodi veel üks pudelikael välja, nimelt energiaühendused. Elektrilevi on öelnud näiteks, et aega läheb kolm aastat. Sellega ei saa ju rahul olla olukorras, kus meil on kiire.
Mõelge ise, et kui tootmine saab elektri sisse kolme aasta pärast, siis neil on omaenda tootmise käimajooksmine, vigade parandamine võtab jälle aasta-paar, siis on juba viis aastat läinud. Kui me ikkagi suudaksime riiklikku tähelepanu sinna keskendada ja kiirendada neid protsesse, siis oleks see väga oluline.
Ja väga hea tähelepaneku tegi Mart Helme ka raudtee teemal. Kui me Piirsalu parki tahame arendada, siis sinna kuluks ära ka rongiühendus. Tsiteerin veel Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise nõunikku Indrek Sirpi, kes ütles, et kolmeaastane ooteaeg on probleem. Tootmine peab algama Ermistus 2027, Põhja-Kiviõlis, Aidus ja Piirsalus 2028.”