Kolmapäevasel arutelul sõjaliste missioonide üle tuletas EKRE saadik Mart Helme meelde Eesti osalusega Afganistani missiooni kurba lõppu.
Mart Helme: “Kuulsime siin täitsa mõttetut propagandat ja loomulikult ka torkeid, et mõnedele pole nagu oluline, mis lipp Toompeal lehvib. Tõepoolest, me viisime vikerkaarelipu Kabulisse ja lasime siis sealt jalga. 20 aastat viisime demokraatiat, rahu ja julgeolekut Afganistani ja siis lasime jalga! Vaat niimoodi on nende missioonidega lugu.
Teate, mis mind ärritab? Mind ärritab see niisugune nõme palgasõduri mentaliteet. Et kui öeldakse, et tuleb minna, siis meie omad löövad kulpi ja lähevad. Ei ole vaja minna! Mis asja me praegu arutame siin: konfliktijärgset rahuvalvet. Kas Liibanonis on konfliktijärgne või? Kas Süürias on konfliktijärgne või? Kas Iisraelis on konfliktijärgne või?
Tulge mõistustele, kullakesed! Vähemalt vormistage seal komisjonis ümber see nimetus! Vormistage ümber niimoodi, et see oleks adekvaatne ja vastaks tegelikule olukorrale, sellele, et Liibanonis on sõda. Liibanon on puruks pommitatud, sest Iisrael sõdib. Iisrael ei lase mingisuguseid kolmandaid, neljandaid, viiendaid riike julgeolekut tagama ja looma oma territooriumile.
Naljaninad olete! Täpselt sama võime rääkida siin Süüria puhul. No lähme siis Süüriasse, tõmbame seal ka vikerkaarelippu üles ja ütleme, et me tulime teile demokraatiat ja rahu tooma! See on nii naeruväärne!
Ja rääkida siin sellest, et algul oli ka kahtlejaid – algul oli kahtlejaid jah. Aga algul oli täiesti teine olukord, Venemaa oli käpuli. See oli üheksakümnendatel aastatel, Venemaa oli käpuli. Venemaa ei ole enam käpuli. On väga selge kokkulepe Washingtoni ja Moskva vahel: meie ei tulista teie sõdureid ja teie ei tulista meie sõdureid.
Ja sellepärast lükatakse mingid auksiliaarid kuskile nii-öelda rahu valvama. Me oleme need auksiliaarid, me oleme need palgasõdurid, kes lähevad arutlemata, küsimata, otstarbekusest hoolimata – muudkui läheme!
See mentaliteet on vaja murda. Ei, me ei ole, kulla kolleeg, me ei ole subjektid, me oleme objektid. Me oleme selles mängus objektid ja käitumegi täpselt objektidena, kui me laseme siin täiesti kriitikavabalt neid eelnõusid läbi.
Varro Vooglaid jumala selgelt, arusaadavalt, juriidiliselt põhjendatult tõi välja, miks need blankovekslid on põhiseadusega vastuolus. Aga teile see ei loe, sest palgasõdurid ei küsi sellest, kas see on seadusega kooskõlas või mitte. Palgasõdurid lähevad!
See palgasõduri mentaliteet tuleb murda! Sest kui me selle murrame, siis me oleme subjektid, mitte objektid. Aga seni, kuni me siin räägime ilusat juttu sellest, kuidas maailma asjad lähevad meile korda … Muidugi lähevad maailma asjad meile korda. Loomulikult lähevad maailma asjad meile korda, aga mitte niimoodi, et me oleme viimased, kes tule kustutavad ja jätavad kõik maha, nii nagu Afganistanis jäeti. Kõik jäeti maha!
Missugune sõjavägi on praegu üks maailma kõige paremini relvastatud sõjavägesid? Talibani sõjavägi! Kes ta relvastas? Ameerika Ühendriigid ja NATO-liitlased! Kõik jäi maha! Aga meile ei anta midagi. Meie kaitsejõud, ja seda te teate paremini kui mina, sõidavad ringi mingite 50 aastat vanade, ma ei tea, Volkswagen Jettade ja mingisuguste kurat teab mis romudega. 50 aastat vanad veoautod ja maastikumasinad! Me sõidame nendega ringi, aga me käime maailma mööda korda loomas. Meie tagame rahu! Me oleme maailma politseinik!
Ma ei ole põhimõtteliselt missioonide vastane, ma ei ole põhimõtteliselt selle vastane, et meil on liitlaskohustused ja me neid täidame. Aga ma olen sellise kriitikavaba idiotismi vastane, mida me kuulsime täna siit puldist ja oleme korduvalt kuulnud kõikide nende eelnõude puhul. Ja vabandage, ma sõna otseses mõttes sõiman teid läbi. Sest see palgasõduri idiootlik lähenemine kõikidele nendele eelnõudele on mulle isiklikult vastuvõetamatu. Ja see on ka põhjus, miks ma vastu hääletan kogu aeg.”