Kolmapäevases infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Mart Helme peaminister Kristen Michalilt riigikaitseraporti kohta, mis paljastab valitsuse kaitsepoliitika läbikukkumise.
Mart Helme: “Lugupeetud kodanik Michal! Meil on ajakirjanduses puhkenud teatud torm riigikaitsekomisjoni riigikaitset puudutava raporti ümber. Ja kahetsusväärselt raport, mis käsitleb Eesti kaitsevõimet, Eesti julgeolekut, Eesti valmisolekut erinevates kaitsevaldkondades katsumustele vastu pidada, see on nüüd tembeldatud meil ajakirjanduses ja ka poliitikute kaasosalusel kindralite ja erukindralite ja reservkindralite ja muude ohvitseride vastastikuse küüneviha vahetamiseks.
Ma siiski usun ja loodan, et valitsuses kasutatakse tervet mõistust ja seda raportit käsitletakse väga tõsise häiresignaalina selle kohta, et meil tegelikult on kokku kukkunud Reformierakonna poolt aastaid viljeletud müüt kindlates kätes julgeolekust. See raport selgelt näitab: mingit kindlates kätes julgeolekut meil ei ole. Meil on ainult julgeolekulüngad.
Aga ma ei hakka sellest raportist praegu pikemalt rääkima, ehkki tänu sellisele kaskaadsele lekitamisele on see kogu avalikkusele juba kättesaadav, nii et siin ei ole enam saladusi.
Ma tulen hoopiski teise teema juurde, mis on ka julgeolek, mis on elanikkonna julgeolek. Ja sõites pühapäeva õhtul Tartust Tallinna poole, ma nägin, kui umbes on isegi 2+2 maantee. Ja ma mõtlesin, et aga mis siis, kui meil on kriis ja me peame Tallinnast sadu tuhandeid inimesi evakueerima Eesti maapiirkondadesse. Missugune valmisolek on riigil selleks? Ma julgen väita, et seda valmisolekut ei ole. Missugune valmisolek on meil varustada neid inimesi meditsiinitarvetega, korrahoidjatega, peavarjuga, soojaga, ka vajaduse korral koolidega, kui see olukord pikemaks venib?
Minu küsimus puudutabki konkreetselt elanikkonnakaitset. Missugune valmisolek on praegusel valitsusel kriisiolukorras tegeleda elanikkonna ellujäämisega väljaspool nende alalisi elukohti?”
Lisaküsimuses jätkas Mart Helme: “Ma ei teinud mitte ühelegi endisele Kaitseväe juhatajale ega kellelegi teisele, ka mitte riigikaitsekomisjoni liikmetele, ühtegi personaalset etteheidet. Selles mõttes sõita mulle sisse siin, et ma olen nagu kedagi süüdistanud – ma ei ole kedagi süüdistanud. Küll aga on muidugi vaja juhtida tähelepanu sellele, et kui meil ikkagi on sellised lüngad, millele seal tähelepanu juhitakse – kusjuures seal juhitakse tähelepanu ka sellele, mida oleks vaja teha, mida saab paremini teha, see on seal välja toodud –, siis peab keegi ikkagi vastutama selle eest, mis on tegemata jäetud ja kuidas on kulutatud rahasid vastutustundetult.
Teatavasti on ka riigikontrolör sellele tähelepanu juhtinud, et meil kuskile haihtus 700 miljonit, mille eest keegi nagu vastutust ei taha võtta, aga mille eest ei ole ka midagi õieti saadud. Nii et siin on väga tõsiseid küsimusi päevakorras, mille eest ikkagi konkreetselt peaks vastutama ka peaminister. See nüüd täienduseks sellele.
Ja elanikkonnakaitse puhul, jaa, ega siin nipsu lastes midagi ei lahenda, aga kriisiolukorras oleme me ikkagi väga katastrofaalselt halvas olukorras. Meil on ainult kuskil paariks nädalaks umbes 10%-le inimestest toiduvarusid. Nende ekspedeerimine, logistika on meil täiesti olematu ja Päästeamet üksinda sellega kindlasti hakkama ei saa. Nii et jällegi kõrvalepõikena.
Aga ma tegelikult oma teise küsimuse tahtsin viia selle teema juurde, mida ma puudutasin, kui ma viimane kord teile küsimuse esitasin, sisejulgeolekust ja viiendast kolonnist. Meil teatavasti on järjekordselt ära rüüstatatud Sinimägede leegionäride kompleks, ja see on juba mitmes kord. Samal ajal me oleme siin menetlenud igasuguseid kaameraeelnõusid ja teame, et riik on võimeline ja tegelikult ka tahab kodanike järele luurata kõikvõimalikes situatsioonides.
Kuidas see siis nüüd ikkagi võimalik on, et e-riik Eesti ja kaamerariik Eesti Sinimägede puhul kuidagi ei suuda tuvastada, kuidagi ei suuda ennetada, kuidagi ei suuda seda Eesti riigi vastast – see on ju Eesti riigi vastane tegevus – juba eos tuvastada ja sealsamas kohapeal kaagid kinni võtta? Mis siis ikkagi nüüd lahti on, et me Sinimägedes oleme nii hambutud? Kas see on seotud sellega, et aastaid ja aastaid Sinimägede üritus oli üleüldse põlualune üritus? Ka meie oma valitsuste liikmed käsitlesid seda – ma ei pea silmas praegu istuvat valitsust, Michali juhtimisel – nagu mingisugust SS-leegionäride ja natside üritust, sisuliselt korrutades Venemaa jutupunkte. Kas siin on mingisugune inerts nendest aegadest, et Sinimägedel niisugused intsidendid toimuda saavad? Või kuidas te seda seletate?”
Täiendava küsimuse küsis Martin Helme: “Õiguskorra kaitstusega on Reformierakond ka läbi kukkunud nagu kõiges muus. Selle näiteks on meil siin Pihlakodu vägistamisjuhtumid või Tartu Tarmo, naisepussitaja ja liiklusmõrvar, vabalt käis ringi. Nii et sellega ei ole hästi.
Aga siin tuli enne juttu, et sisejulgeolek ja kuidas see läheb kokku selle riigikaitseraportiga või küsimusega julgeolekust. Jaa, sisejulgeolek on ka julgeolekuküsimus ja see riigikaitsekomisjoni raport räägib ka sisejulgeolekust.
Mida see raport paljastab, on see, kui läbikukkunud on Reformierakonna poliitiline juhtimine olnud Eesti kaitstuse seisukohalt. Kõik see Terrase ja Heremi kriitika, mis seal on, millele ma kirjutan kõigele alla ja lisan veel omalt poolt juurde: mul oli jälle õigus. Need on ju inimesed, kes pandi ametisse reformierakondlike valitsuste ajal, kelle ameteid pikendati reformierakondlike valitsuste ajal ja kes viisid ellu reformierakondlikku kaitsedoktriini ja eelarve võimalusi. Ja mida see raport ütleb loomulikult ei meeldi Reformierakonnale või sellele Reformierakonna selja taga olevale süvariigi ajuvabale propagandale.
Eesti on kaitsmata, ei ole kindlates kätes, ei ole paremini kaitstud. Eesti on kaitsmata. Ütleb selge sõnaga välja, kui nüüd praegu peaks sõda puhkema, siis me kaotame. Ja milles on probleem? Teie loomulikult jälle üritate siin muljet jätta, nagu me ründaks Kaitseväge või kaitseväelasi. Ei, vastupidi, me seisame kaitseväelaste ja kaitseliitlaste eest, sest tänane poliitika või see viimaste aastate poliitika, mida teie ja teie eelnevad erakonnakaaslastest peaministrid on juhtinud, saadavad meie kaitseliitlased ja kaitseväelased mõttetult surma, sest neil ei ole piisavalt vahendeid, õiget väljaõpet ja õiget struktuuri. Selge sõnaga öeldakse, et Herem ei saa aru juhtimisest. Ta tegelikult ei saa üldse mitte millestki aru, aga ta on teie poolt ametisse pandud.
Mina tahan teada ühte lihtsat asja: kes ja kuidas võtab vastutuse selle eest, et Eesti on kaitsmata?”