Esmaspäevaste arupidamiste käigus pidi kliimaminister Kristen Michal andma aru riigiteede olukorrast ning nende remondist ja edasiehitamisest, kuid vastused ei rahuldanud EKRE fraktsiooni ega sõna võtnud saadikut Mart Helmet.
“Lugupeetud minister! Natuke keel tõrgub seda “lugupeetud” ütlemast, kuna te ei oska absoluutselt käituda. Te arvate, et te olete mingi universumi direktor – kliimaminister. Et terve planeedi kliima on teie kamandada ja siis te arvate, et te võite kõiki solvata ja pilduda siin mingisuguseid repliike, mis ei puutu absoluutselt asjasse ja käivad pigem teie kohta kui meie kohta. Aga see selleks.
Mis me oleme täna arupärimiste puhul siin teada saanud? Me oleme teada saanud seda, mida me kogeme iga päev, igapäevaselt liikluses olles, igapäevaselt kauplustes käies, igapäevaselt inimestega suheldes, igapäevaselt siinseid poliitilisi protsesse jälgides: Eesti riik on jõudnud allakäigu ja lagunemise faasi. Kindlate kätega juhitakse Eesti riiki katastroofi poole.
See, et te loete meile siin, ja mitte eriti soravalt, ette ametnike poolt kokku kirjutatud jutupunkte, ei varja seda, et mingisuguste plastmasspostikeste paigaldamine kusagile maantee peale on tegelikult tati ja traadiga paikamine, selle paikamine, mida ei ole suudetud ega tahetud aastate ja aastakümnete jooksul, mis Reformierakond on võimul olnud, Eestis ära teha.
Meil ei ole ikka veel välja ehitatud neljarealisi maanteid. Viimased tee-ehitused, mis praegu toimuvad, on need tee-ehitused, mis meie osalusel valitsuse ajal leidsid rahastuse ja jõudsid projekteerimisega lõpule. Rohkem ju midagi ei tule. Vastupidi, teede ehitusest võetakse koguni raha ära. Maantee asjatundjad ütlevad, et isegi teede paikamiseks enam ei ole raha. Vaat nii palju siis kliimast, nii palju siis Kliimaministeeriumist! Loomulikult, kliima kõrval Eesti teed on tühiküsimus, tühiasi. Eestis kas on teid või ei ole, planeet sellest hukkumata või pääsemata ei jää, see on ju päevaselge. Ja selline on ka suhtumine. Ja see ongi see, mida me näeme.
Tuleme korraks ka kohaliku poliitika juurde, mis samuti iseloomustab seda totaalset allakäiku, demokraatia normide, tavade ja seaduste jalge alla tallamist. No mismoodi siis see kõige eestimeelsem valitsus, kus kõige eestimeelsem rahvusriiki düstoopiaks nimetav tegelane linnapeaks sai, mismoodi see siis paika sai? Senikaua hääletati, kuni tuli õige tulemus. Ja õige tulemus tuli tänu sellele, et korruptiivselt osteti üks tüüp üles. Vaat see on demokraatia kindlates kätes. See on see, kuhu te juhite meid. Paneme Narva elektrijaamad kinni ja teeme tuulepargid, ainult et elekter on kallis, ebastabiilne ja seda ei jätku kõigile.
Millest me räägime? Me räägime sellest, et meil on natuke alla kolme aasta jäänud järgmiste valimisteni. Valimisvõltsingu tulemusena see Riigikogu koosseis sisuliselt ei ole võimeline ja ei ole võimalik selle Riigikogu koosseisuga moodustada normaalset, mõistlikku, tervest mõistusest, inimeste vajadustest ja tegelikult ka riigi võimalustest ausalt lähtuvat valitsust, ei ole võimalik moodustada. Ja see tähendab seda, kallis minister, et teie Kliimaministeerium jätkab järgneva kolme aasta jooksul riiklikku lammutustööd, sülitades vanadesse kaevudesse, ilma et teil mingisuguseidki uusi valmis oleks.
Ja me jõuame järgneva kolme aasta jooksul viie vaesema riigi hulgast tõenäoliselt Euroopa kõige vaesemaks riigiks. Kõige vaesemaks riigiks ilma korras eelarveta, ilma korras teedeta, ilma rahul inimesteta. Väljarändega, venestamisega jõuame sellisesse seisundisse, kus iga normaalne inimene ütleb, et issand jumal, kuidas see võimalik on, et 1991. aastal Nõukogude Liidus kõige paremat stardipositsiooni omanud riik on langenud sisuliselt mudaliigasse. Aga selle eest aitäh teile! Aitäh teile Kliimaministeeriumis, aitäh teile Stenbocki majas, aitäh teile valimisteenistuses ja igal pool mujal, kus te oma korruptiivseid skeeme kokku keevitate.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid