Kolmapäevane Riigikogu infotund möödus Lihula mälestussamba ebaseadusliku konfiskeerimise üle arutlemise vaimus ning selle võttis hästi kokku EKRE saadik Mart Helme.
“See, mida me oleme siin kuulnud Kristen Michali suust, on skandaalne. See, mida me kuulsime Lauri Läänemetsa suust, on veel skandaalsem. Kulla sõbrad, te lükkate politsei tanki! “Politsei otsustas korrakaitseseaduse alusel.” Kas korrakaitseseadus on ülem akt kui põhiseadus? Kes andis politseile korralduse? Kas politsei viis läbi ebaseaduslikku jälitustegevust?
Korrakaitseseadus ei anna õigust ebaseaduslikuks jälitustegevuseks. Ebaseaduslik jälitustegevus ilmselt toimus, sest vastasel korral ei oleks punane kraana teadnud olla täpselt sellel kilomeetril, kus ta oli, et maha tõsta kuju, mis ei kujutanud endast avalikkusele mingit ohtu, täpselt nagu ei kujutanud avalikkusele mingit ohtu ega kuritegu see, et seda kavatseti kuskile püsti panna.
See ei olnud mingi riigipöördekatse, see ei olnud mingisugune mässukatse, see ei olnud mingisugune korratuste korraldamise katse. Ja kui te räägite ennetamisest, siis ennetamine oleks pidanud toimuma eelnevalt läbirääkimiste teel, veenmise teel. Miks te ei saatnud sinna dialoogipolitseid nagu oma armastatud punamonumendi juurde Siselinna kalmistule? Vaat Siselinna kalmistul oli dialoogipolitsei ja okupatsioonirežiimi sümbolid seisavad seal püsti suurepäraselt ilma igasuguse teiepoolse sanktsioonita.
Minu küsimus peaministrile on – ma tegelikult pean teda nukuvalitsuse peaministriks: kas need mehed, kes võitlesid 1944. aastal nii talvel, suvel kui kevadel okupatsioonirežiimi vastu, olid bandiidid või olid nad Eesti vabadusvõitlejad? Palun selget vastust. Kas teie hinnangul oli tegemist bandiitide ja fašistide käsilastega või oli tegemist Eesti iseseisvuse ja Eesti perekondade evakueerumisvõimaluste eest võitlevate inimestega?
Mulle on arusaamatu muidugi, mille eest politsei hoiatas. Mille eest? Te olete siin sujuvalt hakanud rääkima mingisugustest keelatud sümbolitest. Palun, keelatud sümboleid on Siselinna kalmistul. Siselinna kalmistu keelatud sümboleid puudutab muide ka seesama 1511 . See puudutab neid keelatud sümboleid, mitte neid, seda siluetti.
Ja ma arvan, et te isegi ei ole nii targad, et te teeksite vahet, kas sellel mehel on peas Esimese maailmasõja aegne Saksa kiiver või Teise maailmasõja aegne Saksa kiiver. Ma ei usu, et te vahet teete. Ma ei usu, et te nii intelligentsed olete.
Aga minu küsimus oli, kas need mehed, kes võitlesid 44. aastal olude sunnil – olude sunnil, oma legitiimse peaministri kohusetäitja kutsel, ja need olid kümned tuhanded mehed, need ei olnud mingid üksikud seikluste otsijad, need olid kümned tuhanded mehed, suurusjärgus 60 000 meest –, kas need kõik olid bandiidid ja fašistid? Või olid nad Eesti rahva legitiimsete omariiklusõiguste ja perede kaitsjad? Vaat sellele te ei vastanud. Ma palun sellele vastust, selget vastust: jah, nad kaitsesid Eesti legitiimseid huvisid ja oma peresid. Või teistpidi: jah, nad olid fašistid. Palun selget ühemõttelist vastust!
Vastust me sellele ikka ei saanud, mis siis toimus Eestis 1944. aastal. Seda Eesti ajaloo kulgu te ju, meie tänane valitsus mõtestas ära punase kraanaga. Te olete selle selgelt ära defineerinud ja ära mõtestanud. Nii et meie siin lihtsalt protestime sellele mõtestamisele. Te olete Vene ajaloonarratiivi jõustajad Eesti valitsuse poolt. Putini käsilased, täpselt nii.
Mul on mõned küsimused, mis on kogu sellest tänasest diskussioonist õhku jäänud. Esiteks, ma ei saa aru, mis jutt see selline on, et inimesed ei teinud koostööd ja plaanisid paigaldada kuju kuskile ja seda tuli ära hoida. Vabandust, inimestel on Eestis põhiseaduslik õigus koguneda, inimestel on õigus, põhiseaduslik õigus arvata ajaloo kohta, mida nad tahavad, ja inimestel on õigus panna üles kujusid, mis ei ole kriminaalsed.
Kogu see jutt, mida te siin olete rääkinud sellest, kuidas meil oli mingisugune kuritegelik tegevus, on absoluutne vale ja räige seaduserikkumine ja jõhker võimu kuritarvitamine ning Eesti õigusriigi põhimõtete jalgade alla trampimine. Ja see on põhiprobleem meil praegu, ajalugu on seal taustal ka.
Nüüd ma tahaksin aru saada, kas sellisest lähtekohast vaadates on niimoodi tulevikus, et kui meie erakond kutsub kokku meeleavalduse valitsuse vastu, siis kõigepealt lendavad kohale politseinikud koerte, teleskoopnuiade ja kraanadega, konfiskeerivad kõik plakatid, saadavad need kaheks kuuks kuhugile mingisugusesse ekspertiisi ja siis, kui leiavad, et ekspertiis ütleb, et jaa, need plakatid ei olegi seadust rikkuvad, siis võite nüüd oma koosoleku ära pidada või? See on ju see loogika, mida te siin tegite, see on ju võimu kuritarvitus.
Ja teine, mida te teete. Ise tunnistasite mõlemad, peaminister, siseminister: valitsus arutas seda asja enne, valitsus leppis mingi tegevuskava kokku. Aga tanki lükkate politsei: politsei otsustas, politsei kohaldas. Ma nüüd küsin: kui seadust rikuti ja ilmselgelt seadust rikuti, ilmselgelt inimeste õigusi rikuti, ilmselgelt kohaldati seadust valesti, teadlikult valesti, kas te kavatsete mõne politseipealiku lahti lasta või mitte? Ja kui te ei lase, siis te ju tunnistate, et tegelikult nad täitsid teie käsku.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid