Esmaspäeval oli peaminister Kaja Kallas Riigikogus, kus ta vastas arupärimisele majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise kohta. EKRE fraktsiooni poolt võttis seejärel sõna Mart Helme.
“Eile õhtul sain kokku ühe sõbraga, kes on pikki aastaid esindanud Eestis välisinvestoreid, ajanud asju mitmetel Rootsi päritolu ärimeestel ja nende firmadel. Ta ütles, et tal oli just olnud telefonikõne ühe oma partneriga Rootsist, kes ütles, et ta jätab ära oma sõidu Tallinna, sest tal ei ole mõtet enam siia tulla. Tal ei ole siin millestki enam rääkida, sest ettevõtluskeskkond on siin muutunud sedavõrd vaenulikuks, et tal on ainult üks teema veel järele jäänud: see on, kuidas siin olevad varad rahaks teha ja see raha Eestist välja viia.
Ja ta lisas veel, et olukorras, kus riigi valitsus ja peaminister isiklikult räägivad sellest, kuidas ees ootab sõda, kuidas Venemaa tungib kohe-kohe lähemate aastate jooksul Balti riikidele kallale, et meie oleme järgmised ja et me olemegi juba sõjas seoses sellega, et Venemaa sõdib Ukrainas, ei ole tal mitte mingit soovi ka tulevikus Eestisse uusi investeeringuid teha või siin mingite juba püsti pandud äridega jätkata.
Te ütlete, et meil on kaks või kolm aastat aega, nii kuidas te olete seda öelnud – või vähemalt on tõlgendatud seda niimoodi. Avalikkuses on see läinud täpselt niimoodi liikvele ja see on just see destruktiivne sõnum investoritele ja ka tegelikult kohalikele inimestele. Mis mõttega ma võtan mingisuguse pangalaenu ja hakkan midagi üles ehitama, mingit firmat looma, kui peaminister ütleb, et meil on kaks aastat aega? Ei ole ju mõtet.
Miks ma seda räägin? Ma räägin seda sellepärast, et see ei ole ju üksikjuhtum. Investeeringud kahanevad, investeeringud lakkavad ja ärimehed lahkuvad. Siin ei ole põhjus muidugi ainult see, et meile liputatakse kogu aeg nina ees just nagu Eesti rahva süütunnet. Et meie oleme süüdi selles, et kohe-kohe võib Venemaa meile kallale tungida, ja kannatage, tõmmake püksirihm koomale, tehke kõikvõimalikud maksutõusud kaasa. Julgeolek, julgeolek, julgeolek! Ei ole küsimus ainult selles. Küsimus on ka selles, et üleüldine majanduskeskkond on siin viimase paari aasta jooksul muutunud kasumliku äritegemise mõttes äärmiselt keeruliseks. Ja seda eelkõige.
Täna andsid meie äriinimesed oma hinnangu meie majanduskeskkonnale, ja eranditult kõik rõhutavad nad ühte asja – energeetikasektoris on vaja teha kiiresti otsuseid ja muudatusi, et energeetika kui igasuguse majandustegevuse alus muutuks konkurentsivõimeliseks. Ja seda, me näeme, praegune valitsus teha ei kavatse. Ei kavatse, jonnakalt ei kavatse, ükskõik, mida neile võivad rääkida ärimehed, võivad rääkida konkureerivad poliitikud, võivad rääkida tavalised inimesed. Ei, mina, Kaja Kallas, oma otsust ei muuda! Energeetikas me ühtegi sammu selles suunas, et meil oleks konkurentsivõime nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt, paranemise teel me ei astu!
Loomulikult olukorras, kus sisendhinnad on järsult kasvanud, palgad nende hulgas, sest inflatsioon on sundinud ettevõtjaid paratamatult palkasid tõstma ja riigisektor näitab siin ju suurepärast eeskuju, olukorras, kus maksud tõusevad ja maksutõusudega veel ähvardatakse, mõtleme veel mingeid makse välja. Aga maksu ju saab alati välja mõelda, jumal hoidku, hingamismaks on ju ka veel olemas. Ma ei tea küll, mis selle rohepoliitika definitsiooniks võidakse määrata, aga põhimõtteliselt ikkagi võib ju seda käsitleda hingamismaksuna. Kõike on võimalik maksustada, saabaste kandmist on võimalik maksustada. Aga miks te kannate saapaid? Käige paljajalu! Pole vaja, paljajalu saab ka hakkama!
Selles olukorras ei maksa imestada, et investeeringud kaovad. Turismisektor on olnud Eesti majandusele kogu taasiseseisvuse aja jooksul üks äärmiselt ülioluline sektor. See on aidanud meil regionaalpoliitikat mingilgi määral elus hoida. Võtame sellesama Saaremaa – kõik need Saaremaa üritused, alates ooperipäevadest ja lõpetades muude üritustega, on ju Saaremaad elus hoidnud. Aga Saaremaa ei ole ainus.
Olen ise turismiga tegelenud pikalt ja võin öelda, et turismisektor on olnud ülioluline. Minu kallis kodulinn Pärnu – kui seda turismi ka seal enam ei ole, siis meil on tegemist täiesti kokku kukkunud provintsilinnaga. Seal ei ole enam midagi. Kui mina käisin koolis, oli seal suusavabrik, mööblivabrik, tapamaja, lihakombinaat, piimakombinaat, leivakombinaat, laevaremonditehas ja ma ei tea, mis seal veel olid kõik, metsakombinaat ja mida kõike. Ühtegi nendest ei ole enam alles! Ja nüüd kaob ära ka turism või tõmbub vähemalt kokku.
Lugupeetud peaminister, mis te arvate, mis sellest riigist niimoodi saab? Raputage ennast oma dogmadest lahti! Lõpetage ära see jutt, et meil on ainult see raha, mida ma maksudena kogume! Tark mees oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab – võtke see sentents endale eesmärgiks! Tark mees oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab. Kui te leiate eest halvad olud, siis on teie asi leida võimalused neid olusid parandada, aga mitte sellega, et te surute inimesed sõna otseses mõttes nägupidi mutta.
Pastor Kelch on pannud kirja kuldsed sõnad: “Eesti- ja Liivimaa on mõisnike taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk ja talupoegade põrgu.” Mina ütlen teile, lugupeetud Kaja Kallas ja teie valitsus: te olete Eestit viimas täpselt sellesse olukorda, kus see on mõisnike taevas, pappide paradiis ja võõraste kullaauk, aga oma inimestele põrgu. Jumala eest, lõpetage ära!”
Kaja Kallas ütles vastulauses: “Kõigepealt, naljaga alustades, siis teie erakonnas on vähemalt kaks mõisnikku. Kui mõisnike taevas, siis see peaks ju teile meelepärane olema.”
Mart Helme vastas: “Vastusõnavõtu korras tahan ma ära õiendada selle, et vaadake, kallis Kaja Kallas: see, et Anti ja Evelin Poolametsal on mõisahoone, mida nad on hoole ja armastusega peaaegu et varemetest üles ehitanud – ja enam-vähem sama käib ka minu kohta – ei tähenda seda, et me oleme mõisnikud feodaalses tähenduses, kus meile kuuluvad tohutud maavaldused sadade või tuhandete pärisorjadega. Nii et palun ärge sellist üldistust, laiendust ja tõlgendust meie puhul tehke.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid