EKRE esimees Martin Helme andis oma kõnetuuril Jõhvis intervjuu Ida-Virumaa ajalehele Põhjarannik, kus ta kordas üle, et Eesti peab panustama põlevkivielektrile ja loobuma heitmekvootide kaubandusest ja keskkonnatasudest, mis praegu põlevkivijaamad konkurentsivõimetuks maksustavad.
Martin Helme: „Me esitasime Riigikogus uuesti eelnõu, mille tegime varasemast täpsemaks. See ütleb väga selgelt, et Eesti seadustest läheb välja kogu CO2 kaubandus. Me ei nõua oma ettevõtetelt, et nad ostaksid neid kvoote. See ei ole ainult Eesti asi. Itaalia räägib sama asja viimastel aegadel, Poolas on sama ettepanek tehtud. Kogu see CO2 räkit ongi ajanud Euroopa majanduse täiesti hukka.
Aga see ei ole ainus asi. Me teame ka seda, et põlevkivielekter on kallis seepärast, et meil on muud suured keskkonnatasud. Kui need ära võtta, siis on põlevkivielektri sisendhind kohe oluliselt väiksem.
Lisaks ei tohi tegelda põlevkivijaamade pideva sisse- ja väljalülitamisega. See teeb ka elektri kallimaks. Meil on ettekujutus, et suvel on elekter maruodav, kuna on tuul. Aga kui see maruodav tuul sööb suvel turult välja põlevkivielektri, siis talvel ongi ta seetõttu kaks korda kallim. Ta peab oma püsikulud katma aasta ringi. Ei saa panna suveks kaevandusi seisma ja kõiki töötajaid ära koondada.
Meil puudub igasugune mõistlik vajadus, miks meil peaks olema palju tuulikuid ja päikesepaneele. See on tegelikult kallim kui põlevkivi, isegi subsiidiumidega. See on ebaühtlasem kui põlevkivi ja ka keskkonnakahjulikum.”
Ta lisas, et EKRE valitsuses olles alustati juba 2019. aastal põlevkivisektori kaitsmisega, kui tehti otsus, et Eesti Energia peab kindlustama juhitavad tootmisvõimsused tuhande megavati ulatuses, samuti tehti uue õlitehase rajamise otsus ja langetati keskkonnatasusid. „Me tegime seda, sest 2019. aasta kevadel, kui me valitsusse läksime, siis põlevkivisektor põles ja oli hädas. Meile oli igatahes selge, et põlevkivitööstust tuleb hoida,“ ütles Helme.
Helme sõnul kuluvad vanade põlevkivikatelde kordategemiseks tühised summad, võrreldes muude kavandatavate hullumeelsete kuludega, nagu näiteks Paldiski vesisalvesti. Plussidena tõi ta välja aga tööhõive ja stabiilsuse.
Helme: „Miks me maksame nüüd sagedustasu. Varem tuli süsteemi sagedus suures osas tänu Narva jaamadele, mis olid pidevalt töös. Nüüd on nad ühtelugu väljas. See on täiesti arulage energiapoliitika.“
Martin Helme ideed, kuidas elektri hind odavaks saada
-CO2 maks on sisuliselt laest võetud õhu maks, see tuleb elektri hinnast välja võtta. Tänasel päeval moodustab see elektri hinnast rohkem kui poole.
-Täielikult tuleb lõpetada igasugune päikese- ja tuuleenergia subsideerimine. Me maksame selle kinni nii läbi riigieelarve kui ka oma elektriarve.
-Lahkume elektribörsilt. See, mida nimetatakse elektribörsiks, on börsikontseptsiooni naeruvääristamine ja pea peale pööramine. See on kurikaval keeruline skeem, mis aitab spekulantidel kõiki riisuda.
-Lõpetame ära ülisuured keskkonnatasud põlevkivielektrile. Tänane valitsus ajab lihtsalt põlevkivielektrit pankrotti, väites seejuures valelikult, et see ei saa turul hakkama ja sureb ise välja. See suretatakse välja poliitiliste valikute ja bürokraatlike takistustega.
-Eesti mõistlik energiapoliitika on toota palju ja odavalt põlevkivielektrit. Toodame senikaua, kuni saame valmis tuumajaama, mis toodab veel rohkem ja odavamalt elektrit.
-Meil on võrgutasud ebanormaalselt suured. Suur osa sellest on seotud rohepöördega, kuna meil on vaja ehitada võrku ümber erinevate tootmispunktide juurde.
Allikas: