Rahandusminister Martin Helme saatis keskkonnaminister Rene Kokale ametliku taotluse uurida võimalust, kas Eestil oleks võimalik kas või ajutiselt Euroopa Lidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist väljuda.
Helme (EKRE) palub kirjalikus taotluses oma erakonnakaaslasest keskkonnaministrilt Kokalt hinnangut, mil moel ja milliste kaasnevustega oleks Eestil võimalik nimetatud kauplemissüsteemist praeguse kriisi mõjude leevendamise ning elanike ja majanduse olukorra kiirema taastumise huvides (ajutiselt) väljuda.
Rahandusminister küsib: millised sammud tuleb Eesti kauplemissüsteemist väljumiseks teha ja missugused on kauplemissüsteemist lahkumise võimalikud tagajärjed ning nende otsesed ja kaudsed mõjud Eesti riigile ning ettevõtetele kui kauplemissüsteemi osalistele?
Rahandusminister palub keskkonnaministril tuua mõjud välja erinevate valdkondade kaupa, mida kauplemissüsteem puudutab.
Lisaks sellele palub Helme Kokalt infot, kas on teisi riike, kes on tõstatanud küsimuse kauplemissüsteemist lahkumisest või selle muutmisest.
“Kui vastus on jaatav, siis palun teil välja tuua riikide loetelu ning võimalusel argumentatsiooni, mida teised riigid on kasutanud,” kirjutas rahandusminister.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni pressiteenistuse juhtiv kõneisik roheleppe küsimustes Vivian Loonela on ERR-ile öelnud, et heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ei saa liikmesriik välja astuda ei ajutiselt ega püsivalt.
“See on kehtiv Euroopa Liidu direktiiv, mille liikmesriigid ja Euroopa Parlament on heaks kiitnud ja mille reeglid on Eesti seaduses kirja pandud (atmosfääriõhu kaitse seadus). EL-i seadusandlus on liikmesriikidele kohustuslik ja komisjon eeldab, et liikmesriigid oma kohustusi täidavad ning ka kontrollib seda,” ütles Loonela.
Kokkuvõtlikult tähendab tema jutt, et kui Eesti soovib lahkuda heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist, siis peaks Eesti lahkuma ka EL-ist.