Ühel esmaspäevasel arupärimisel paljastas EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme väga otseselt ja numbritele tuginedes Reformierakonna ja Kristen Michali valed elektrihindade kohta.
Martin Helme: “Ega vist enam ei ole inimestel meeles, et Reformierakond alustas seda aastat suure kampaaniaga, et on võit. Inimesed võitsid! Neil pidi rohkem raha alles jääma. Aga siis tuli külm talv, elektri- ja küttearved.
Ei ole veel kohanud terve Eesti peale ainsatki inimest, kes oleks tundnud, et ta on võitjate poolel. Ma ei ole muidugi suhelnud liiga palju reformierakondlastega. Nii et see nende kaval plaan oma väikest protsendikest upitada riigieelarve pankrotti ajamisega lendas vastu taevast kiiremini, kui keegi oleks võinud arvata.
Ja ega ei ole kõigil enam vist meeles seegi, et aastat me alustasime sellega, et sõna otseses mõttes inimesed külmusid oma kodudes surnuks. Neid numbreid siin vahepeal raporteeriti iga nädal või iga päev, aga neid oli suur hulk inimesi, kes külmusid oma kodudes surnuks lihtsalt sel põhjusel, et nad ei saanud oma kodu kütta. See oli neile võimatu rahaliselt.
Mis selle peale teeb meil reformierakondlik valitsus? Kehitab õlgu, ütleb, et turumajandus ja me teeme tuulikuid juurde, siis läheb odavamaks. No ei lähe odavamaks! Tuulikud ongi see põhjus, miks elekter on kalliks läinud, päikese- ja kogu see juhitamatu elektri upitamine on see põhjus, miks elekter on läinud kallimaks.
Ja siis, kui me toome neid võrdlusi, siis hakkab numbritega hämamine. Tõesti, mulle meeldib tuua näitena – see on ilus näide ja see on näide sellest, et on võimalik – aastat 2020, kui keskmine elektri hind, börsihind – keskmine börsihind ja inimesed, kes tegid endale fikseeritud leppeid, said veel odavamalt –, oli 33,7 eurot megavati pealt. See on 3 senti kilovati pealt, kui me inimkeeli mõõdame. Selle hinna juures, selle 33 juures oli Eesti Energia kasumis 20 miljoni euroga. Kasumis! Ei teeninud kahjumit, pange tähele! Aga selle peale ütleb mulle Kristen Michal, et 2020. aasta oli ebanormaalne, seda ei maksa eeskujuks võtta.
Hea küll, läheme mõned aastad tagasi. 2018 oli kallim tõesti, 46 eurot megavati eest. Selle juures oli Eesti Energia kasum 128 miljonit. 2019. aasta: elektri keskmine hind oli 45. Jah, ikka kallim kui 33, aga täiesti mõistlik hind. Selle juures oli Eesti Energia kasum 23 miljonit eurot.
Nii, ja siis tulevad riigi kordategijad, eelarve tasakaalu ajajad ja majanduse kasvama panijad riigipöördega võimule prokuratuuri abil ja hakkab elektri hind kerima. 86,7 on keskmine hind. Aga ei ole halba ilma heata: reformierakondlased oskavad, vähemalt Eesti Energia kasum oli 145 miljonit. Kogu selle raha, mis inimestelt ära võeti, sai riigieelarvesse läbi kasumi.
2022. aastal, kui Kaja Kallas meie energiakriisi edendama hakkas, oli keskmine hind 192,8 eurot megavati kohta. Me mäletame päevi, kus tegelik hind oli tuhandetes, aga keskmine hind. Ja jälle, kuhu raha läks? Raha läks riigieelarvesse: Eesti Energia kasum 243 miljonit eurot. Ütleme niimoodi, et valitsuse motivatsioon, et tema monopoolne firma teeniks kõvasti riigieelarvesse tulu, on täiesti nähtav.
2023. aastal elektri hind oli 90 eurot megavati kohta või 90,8, kui oleme täpsed. Aga võrreldes 33 või 45-ga on see ikka mitu korda kõrgem, kaks-kolm korda kõrgem. Aga ennäe imet, valitsus suudab Eesti Energia kahjumisse viia selle hinna juures: 422 miljonit on kahju. Tegelikult me teame, kus see kahju oli. Kanti varasid maha ja see varade mahakandmine on väga küsitav, aga isegi kõrge hinna puhul sadadesse miljonitesse ulatuv kahju!
2024. aastal oli keskmine hind 87,3 miljonit. Noh, põhimõtteliselt kasum oli nullilähedane, kümmekond miljonit, ja 2025. aasta hind on 80,4 eurot megavati kohta. Ja jälle, Eesti Energia on kahjumis. Jah, kui sa tehniliselt vaatad, siis viimastel aastatel on hind alla tulnud: 192 pealt 90 peale, 90 pealt 87 peale, 87 pealt 80 peale. Graafikus on võimalik joonistada küll, et näete, hind on alla tulnud.
Aga kui sa võtad alguspunktiks Reformierakonna võimuperioodi, siis on, jah hind alla tulnud, aga kui sa lähed sellest kaks või kolm aastat tagasi, siis on hind ikka – vastavalt sellele, kuidas ja millega võrdled – kas kümme korda või viis või seitse korda kõrgem kui normaalsel ajal.
Nii et see jutt, mida meile siin räägitakse, et elektri hind on odavamaks läinud, on tüüpiline statistikaga manipuleerimine ja inimestele näkku valetamine. Elektri hind on võrreldes normaalse hinnaga ikka pööraselt kallis. Ja tulemus on see, et meie tööstus sureb, eksport sureb, maksulaekumised känguvad ja inimesed on vaesed.
Eestis on Euroopa kõige kiiremini langev ostujõud, inflatsioon on Euroopa kõige kiirem, majanduslangus on olnud Euroopa kõige sügavam ja kõige pikem. Ja mis on tulemus? Viimase viie aastaga, kui Reformierakond on võimul olnud, on riigieelarve miinusesse aetud igal jumala aastal suurusjärgus ühele või teisele poole miljardit.
Nüüd me oleme jõudnud kahemiljardilise eelarve miinuseni, sest majandus on põhja lastud suures osas elektripoliitika ja energiapoliitika tõttu. Riigivõlga on kahekordistatud ja järgmise nelja aasta jooksul kahekordistatakse veel. Kahekordistatakse veel! 2021. aastal maksis Eesti riik intressikulu oma laenu pealt 25–26 miljonit. Me praegu maksame juba üle 200 miljoni, varsti maksame 700 miljonit.
Need on siis riigieelarve kordategijad meil: Jürgen Ligid, Mart Võrklaevad, Annely Akkermannid, Michalid ja Kaja Kallased. Kuidas nad küll on riigieelarve nii pekki keeranud energiapoliitikaga?! Ja inimesed kannatavad.”