Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalilt, et kuidas on võimalik see, kui kolm võimuparteide juhti panevad ainuisikuliselt paika miljardid tuuleenergiasse.
Martin Helme: “Mul on palve, et me järgnevalt võimalikult sisulised oleksime. Esmaspäeval kuulutasid valitsuskoalitsiooni juhid meile, et on kokku leppinud tohutult suured energeetikapoliitilised otsused Eestis, mis puudutavad mere- ja maatuuleparkide arendamist. Nendele on ette nähtud 2,6 miljardit subsiidiume, mida tahetakse kiiresti-kiiresti lukku lüüa, ja see loomulikult see 2,6 miljardit, mis on siis ka riigiabi, ei ole ju sugugi mitte ainus kulu, mis meil on seotud taastuvenergia arendamisega.
Kui me vaatame siin hinnanguid, siis kogukulu kümnendi lõpuni või siis järgmise kaheksa aasta jooksul, on hinnanguliselt vähemalt 15 miljardit eurot. Ja seda tuleb perspektiivi panna: need 15 miljardit, et me siin kärbime, teeme tohutuid kärpe-eesmärke, võtame ära koolidelt raha, võtame ära kohtutelt raha, võtame ära vanematoetuseid ja tõstame automakse, aktsiisimakse, käibemakse, maamakse, ja need kõik need maksutõusud ja kärpimised kokku annavad pisi-pisikese osa sellest kulust, mida te planeerite tuulikutele ja päikeseparkidele panna.
Mul on siin sellega seoses hästi palju küsimusi, proovin kuidagi otsast pihta hakata. Esimene asi on see, et kuidas sellised otsused üldse sünnivad. Kui meil ei ole valitsuse tasandil vastu võetud energiamajanduse arengukava, kui meil ei ole siin Riigikogus seda arutatud, kui meil ei ole Riigikogus muudetud seadust, mida te pikalt-pikalt olete küpsetanud, siin küll kliimaseaduse nime all, või ka siis mingisuguste muude seadustemuudatuste all: kuidas on võimalik, et valitsus kolmekesi, või tegelikult me saame aru, et kahekesi, ega see Eesti 200 ei otsusta seal midagi, te lööte miljardid lukku, ja veel järgmiseks 20 aastaks? Ei Riigikogu ega valitsus ega avalikkus sellest midagi aru ei saa. Ja teiseks ma tahaks küsida, et kas te saate meile ära seletada, et kes kannab selle kulu, need miljardid, kümned miljardid?”
Kuna peaminister luges üles rea kohtumisi, mida nad on selles küsimuses omavahel korraldanud, jätkas Martin Helme: “Ega ei jõua kõike ära küsida, aga tegelikult ju ei ole teil võimalik meile sirge näoga rääkida, et see on odav, kui me räägime ainult ühe otsuse perspektiivist, 2,6 miljardist, mis tuleb peale maksta ja mis ei pruugi elektriarvel olla. Sellepärast ma küsisingi, et kes maksab.
Kui me subsideerime tuuleparki 2,6 miljardiga, siis elektriarve võib täitsa väike olla, aga kes selle 2,6 miljardit kinni maksab, on ju ikka Eesti inimene kas läbi maksutõusude, läbi võrgutasude või selle läbi, et kõik, mida ta poest ostab ja mida on tehtud elektriga, on kallim. See kogukulu ühiskonnale ei kao ju kuhugi ära. Selle kogukulu ühiskonnale teie hullumeelne kliimapoliitika teeb ju ikka.
Ja sellepärast ma üritangi aru saada, et te võite ju meile rääkida, et 18 korda on valitsuskabinetis arutatud, aga nüüd siis on kusagil kolmekesi otsustatud see 2,6 miljardit lukku lüüa, sellepärast et riigiabi loa tähtaeg saab läbi aprillikuus ja ennem seda on vaja see 2,6 miljardit “omadele jopedele”, tuulelobistidele ära jagada. See on kogu asja iva, mida me tegelikult siin täna arutame.
Ja mul on küsimus, et kui olukorras, kus Ameerika Ühendriigid on selgelt lõpetanud igasuguse kaasategemise sellele kliimakommunismile, kus meilt kõigilt võetakse kõik raha ära ja jagatakse siis tuulelobistidele, Euroopa Liit räägib, Donald Tusk pidas kõne, kus ta ütles, et me peame kliimapoliitika ümber vaatama, ja von der Leyen räägib sellest, kuidas me peame vaatama ümber oma rohepoliitika, et elekter oleks palju odavam, kui ta tänasel päeval on, siis Eesti valitsus läheb seda teed, et muudab, noh, kui mitte elektri konkreetse kilovati hinna, siis elektritootmise Eesti ühiskonnale kogumis maailma kõige kallimaks. Kas te ei arva, et seda otsust tehes praegu te viite Eesti, punkt üks, täiesti teises suunas, kui kogu ülejäänud valge maailm läheb, ja, teiseks, viite Eesti pankrotti lihtsalt?”
Martin Helmet toetas küsimustega Varro Vooglaid: “Võib-olla mul läks midagi olulist kõrvust mööda, aga mina ei kuulnud vastust kolleeg Martin Helme küsimusele, et kes maksab kinni kõik need miljardid eurod. Näiteks oli 2,6 miljardit eurot toetust nende parkide rajamiseks, mis ei kajastu tõepoolest elektriarvetel, mida inimesed pärast saavad, võib-olla ei kajastu, võib-olla kajastub, ma ei tea.
Aga fakt on see, et kui riik selliseid toetusi maksab, siis kusagilt peab see raha tulema, kuidagi tuleb see raha kokku korjata, millelegi muule peab jääma raha kulutamata. Kust see raha siis ometi tuleb? Ma tahaksin küll konkreetsemat vastust sellele küsimusele kuulda.
Ja mida ma ise tahtsin küsida, on see, et miks on läinud selle asjaga on nii kohutavalt kiireks? Kangesti jääb selline mulje, et jube kiiresti on tarvis langetada väga suured otsused, mis ulatuvad väga kaugele ajas, mõjutavad Eesti ühiskonda väga palju ja millel on tohutult suur hinnalipik küljes.
Mitmed ettevõtjadki on kirjutanud sellest sotsiaalmeedias, kes ütlevad, et pidades silmas, millised hävitavad hinnangud on antud sellele energiamajanduse arengukava projektile, oleks oodanud, et kutsutakse kokku valdkonna sõltumatud asjatundjad, ettevõtjad, kelle osalusel siis hakatakse seda asja üle vaatama, et jõuda niisuguse lahenduseni, mis oleks ikkagi laiapõhine ja tegelikult ühiskonnas omaks laia toetuspinda. Selle asemel on kapatud tohutus tempos edasi ja tahetakse need otsused niivõrd kiiresti langetada.
Siit me jõuamegi küsimuseni, miks nii meeletult kiiresti? Miks mitte näiteks teha nii, nagu Indrek Neivelt paneb ette sotsiaalmeedias kirjutades, et tuleb teha sõltumatutest spetsialistidest koosnev töögrupp, kes teevad uue arengukava, sellise, mis arvestab elektri varustuskindlust, hinda, keskkonnajälge ja muud sellist. See võtab maksimaalselt kaks-kolm kuud. Kas on mingi spetsiifiline põhjus, miks teil ei ole võimalik või miks te ei nõustu sellise protsessi läbimisega, vaid tahate, et kõik need otsused, millel on väga kaugeleulatuvad tagajärjed, saaksid tehtud turbotempos?”