Kolmapäeval menetleti Riigikogus EKRE eelnõud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi alandamise kohta, mida tutvustas fraktsiooni esimees Martin Helme.
Martin Helme: “See on ka hea seadus, mille lühike kokkuvõte on: me soovime vähendada kõikvõimalikke makse, eelkõige tarbimismakse ja nii alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi, vähendades niimoodi bensiini-, diisli-, gaasi- ja kütteõlide aktsiisi määrasid. Lisaks sellele soovime vähendada käibemaksu, moodustades soodusmääraga käibemaksumäära kaupadele, mis on ka aktsiisiga maksustatavad, ehk nendelesamadele elektrile, gaasile, diislile ja bensiinile. Ja veelgi enam soovime vähendada toiduainete käibemaksu 5%-le.
Mida see siis kokku teeb? See tähendab, et kuskil aktsiiside pealt – võtame kirvega arvutades – säästab tarbijalt aastas umbes 200 miljonit eurot ja toiduainete pealt säästab tarbijalt aastas umbes 400 miljonit eurot.
Seaduse eesmärk on ju väga arusaadav. Eesmärk on vähendada hindasid energiakandjate aktsiisimääradega ja sellega koos ka käibemaksumäära langetamisega. Me vähendame Eesti tarbijatele ja ettevõtetele kütuse hinna tõusust tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksulangetuse eesmärk stabiliseerida tööturgu, see on tähtis.
Hinnatõusude tagajärjel on ennustatav toodete ja teenuste järsk hinna tõus, mis vähendab tarbimist. Ettevõtetele ja tähendab see korraga nii sisendhindade hüppelist kasvu ja samal ajal väheneb müügikäive, mistõttu tekib surve leida kokkuhoidu tööjõu arvelt. Teisisõnu, asuda koondama. Maksualandused toetavad seega ettevõtteid ja aitavad säilitada töökohti, stabiliseerides nõnda tööturgu. Toiduainete käibemaksu hinna langetamise eesmärk on ühtlasi toiduainete hinna tõusu pidurdamine.
Täpsustan veel ka määrasid. Kui me räägime aktsiisidest, siis meie ettepanek on vähendada kõiki aktsiisiga maksustatavaid energiahindasid Euroopa Liidu miinimumini. Toon siin näiteks, et bensiiniaktsiisi vähendaks praeguselt 591 eurolt tonni kohta 359 peale. Diislil on sama lugu, 490 pealt 330 peale. Ja elektriga… Ma liiga palju numbreid ei loe ette, aga kui kellelgi tekib huvi küsida, siis ma võin täpse numbri öelda.
Meil oli ka komisjonis etteheide, et praegu on Eestis kolm eraldi käibemaksumäära, on soodusmäär 9, soodusmäär 14 ja siis on tavamäär 24. Kui me nüüd tahame 5%-lise juurde teha, siis Euroopa Liidu reeglite järgi neljandat käibemaksumäära ei saa teha ehk rohkem kui kahte soodusmäära teha ei saa. No selle saame me ära siluda teisel lugemisel kindlasti, et me saame kas tänase 9 soodusmäära tõsta, langetada 5-le või saame selle 5 parandada 9-ks. See on juba niisugune tehnika asi.
Etteheide, mida ma kuulen väga sageli Eestis, eelkõige reformierakondlaste suust, aga ka teiste samasuguste majandusest ja rahandusest mittearusaavate inimeste käest, on see, et ei, ega siis aktsiisilangetused ei jõua ju hinda, kaupmees paneb raha taskusse. Komisjonis oli hea huumor, toodi mulle näiteks, et Lätis langetati kütuseaktsiisi ja hind ei langenud. Ma küsisin, aga miks te Läti näidet mulle toote? Ma toon teile Eesti näite.
Eestis ka langetati, kütuse, diisli hinda vähendati ja kohe jõudis hinda. Kohe jõudis hinda! Lihtsalt sel ajal oli selline valitsus, kes hoolitses selle eest, et turuosalised saaksid aru, et kui maksu vähendatakse, siis peab see olema posti otsas näha.
Ja täpselt samamoodi, kui me räägime alkoholiaktsiisi langetamisest, mille tegin ära ka siis, kui ma olin rahandusminister, siis räägiti meile kogu aeg sama juttu, et ei, ega see ei jõua hinda, lihtsalt õlletootjad panevad selle raha taskusse ja hind ei muutu. Aga tuli istuda õlletootjatega maha, rääkida neile, vaadata sügavalt silma ja öelda, et eks ju, on ju, te nüüd ei pane seda taskusse, vaid aitate hinnalangusele kaasa ja nad tegid nii. Teisisõnu, selle jaoks tuleb vaeva näha, et see maksulangetus jõuaks tarbijani.
Ja veelgi enam, kui me tegime ära diisliaktsiisi langetuse Eestis 2020. aastal, siis esiteks jõudis see hinnalangetus posti otsa kohe ja reaalselt tarbijani. Teiseks, selle kaugem tagajärg oli see, et Eestis langes sisendhind transpordifirmadele. Transpordifirmad tõstsid oma töötajate palkasid ja Eestis hakkas laekuma.
Esiteks, inimesed said suurema palga, ja teiseks, hakkas laekuma paremini tööjõumaks. Ehk siis riigieelarve tegelikult ei kaotanud üldse, riigieelarve sai tööjõumaksude arvelt selle nii-öelda aktsiisilaekumise vähenemise tegelikult tagasi tööjõumaksude arvelt. Ja veelgi enam, kuna Eesti ettevõtted muutusid konkurentsivõimelisemaks Läti ettevõtetega võrreldes, siis nende turuosa, kaubamahud ja käibemahud suurenesid, nii et ka käibemaksu laekumine paranes.
Siin on väike lifehack teile, refikad: maksude langetamisel on võimalik riigieelarvesse raha juurde tuua. Te muidugi isegi pähe pekstes ei usu seda, aga nii Eesti näide kui ka paljude teiste riikide näide seda kinnitab. Nii et kõik läheb paremaks: inimeste elu läheb paremaks, hinnad lähevad odavamaks ja riigieelarve läheb ka paremaks. Ei ole keeruline pähkel pureda, tuleb poolt hääletada.”