Riigikogu kolmapäevases infotunnis küsis EKRE esimees Martin Helme regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terraselt miks Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on valmis väljastama lubasid islami traditsiooni kohaseks rituaalseks tapmiseks. Helme märkis, et tegemist võib olla esimese ametliku sammuga halal-liha süsteemse võimaldamise suunas Eestis.
Ta seostas selle otseselt Tartu vangla lepinguga, mille raames tuuakse Eestisse Rootsi moslemist vangid. „Mina arvan, et selle halal-liha lubamise taga on siiski Rootsi vangide leping,“ ütles Helme. Ta küsis, miks Eesti riik üldse halal-tapmisega tegeleb, kas loomakaitsjad on sel teemal ministri poole pöördunud ning kas tegevus on seotud välismaiste vangide toitlustamisega.
Jätkuküsimuses tõi Helme esile selge topeltstandardi Eesti oma kodanike suhtes. „Meil on ju probleem selles, et Eesti maainimene ei või oma kodus siga tappa traditsioonilisel meetodil või isegi siga pidada traditsioonilisel meetodil. Siin meil riik kohe on väga range… Ei või pidada endal neid igasuguseid emusid ega jaanalindusid, kohe lennatakse peale ja tapetakse need ära. Mind väga häirib selline topeltstandard, mis meil on. Kui meil tulevad riiki moslemid, siis nende suhtes me kuidagi oleme väga vastutulelikud ja mõistvad, aga Eesti inimesed, kes on sadu või tuhandeid aastaid sigu pidanud, enam ei tohi neid kuidagi pidada ega ka tappa. See on mulle tegelikult vastuvõetamatu,“ ütles Helme.
Helme juhtis tähelepanu ka demograafilisele muutusele. Veel mõni aasta tagasi oli Eestis islamiusulisi paar tuhat, praegu juba umbes 6000 ning prognooside kohaselt ületab number peagi 10 000. Ta rõhutas, et Euroopas on islam tungimas peale ning Eestil tuleks saata selge poliitiline signaal: siin süüakse siga ja loomi tapetakse teistmoodi – uimastades, et vältida loomale tarbetut valu ja paanikat.
„Minu meelest oleks meil küll vaja sellist poliitilist otsust, et me ei anna neid lubasid välja. Nii ei tehta Eestis, Eesti on teistsugune riik,“ rõhutas Helme ning küsis ministrilt otse, kas too on temaga nõus.
Minister Terras vastas lühidalt, et seaduse erand on kehtinud juba pikemat aega, halal-tapmist ei ole siiani tegelikult kasutatud, tegemist ei ole kaubandusliku tegevusega ning luba antakse vaid registreeritud usühingule rangete tingimuste juures. Ta eitas seost Rootsi vangidega ning jättis muudatuste tegemise Riigikogu otsustada.
Helme seisis oma sõnavõttudes kindlalt Eesti kultuurilise enesemääramise ja traditsioonide kaitsel. EKRE on korduvalt hoiatanud, et väikese rahva jaoks on ohtlikuks luksuseks hakata multikultuursete nõudmiste järgi oma seadusi, kombeid ja loomakaitse norme ümber kujundama. Euroopa kogemus näitab, et väikestest „eranditest“ ja „vastutulekutest“ kasvab kiiresti süsteemne paralleelühiskond.
Mart Helme laiendas teemat: „Kui meil nüüd on tehtud selline erand ja see on lausa seadusesse kirjutatud, et moslemid võivad teatud rituaalide kordasaatmise puhul taotleda eriluba ja loomi sel moel veristada, siis tegelikult me oleme viinud Eesti toidutootmise kõikvõimalike tervishoiuliste ja muude piirangutega sellisesse olukorda, kus me kriisiolukorras ei suuda Eesti Vabariigi elanikkonda toiduga varustada. Toidujulgeolek on meil väga puudulik ja seda just seetõttu, et kodumajapidamistes on loomakasvatuse, aga ka taimekasvatuse saaduste käitlemine väga rangete ja tihtipeale üsnagi mõistusevastaste piirangutega sisuliselt surmatud.
Selles olukorras, kus meil võib tekkida kriisiolukord – ja Eesti on teatud mõttes tupikriik: ühel pool on meil Venemaa ja teisel pool on meil meri, mis on võimalik blokeerida –, võib tekkida selline olukord, kus meile ei tule kaubavoogusid, nende saabumine on takistatud ja me peame hakkama saama sellega, mida me kohapeal toodame. Aga kohapealne tootmine ei ole ka “nipsust lasta”, et täna on meil kriisiolukord ja homme on meil juba laudad täis loomi ja kasvuhooned täis kõikvõimalikke taimi ja põllud niisamuti.
Selleks peaks praegu ikkagi valitsuses ja eelkõige teie poolt juhitavas ministeeriumis tulema initsiatiivid, et meil kõrvaldada neid ebavajalikke piiranguid toidu käitlemisele, toidu töötlemisele ja toidu säilitamisele, mis on Euroopa Komisjoni poolsete direktiividega tihtipeale, mida meil omakorda on veel rangemalt käsitletud siin, paika pandud.”
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 17.06.2026