EKRE fraktsioon on esitanud korduvalt eelnõusid pangamaksu kehtestamiseks. Ikka ja jälle on need koalitsioonierakondade poolt maha hääletatud. Enne läheb päike looja, kui saab ühele poole tõstetud maksude loendamisega, aga maks pankade erakorralise tulu maksustamiseks – seda ei kehtestata. Kõik me mäletame veel pangajuhtide kohtumist toonase peaminister Kaja Kallasega, kui pankurid ca tunni kestnud nõupidamiselt peaministri juurest väljusid näod naerul – valitsusjuht kinnitas, et pankasid pitsitama ei hakata.
Kolmapäevasel istungil esitles EKRE fraktsioon uuesti pankade erakorralise tulu maksustamise eelnõud, ainuüksi seetõttu, et oleks tulevikuks seaduslikult raamistatud olukorrad, millisel juhul võiksid ja peaksid pangad oma erakorralise tulu pealt makse maksma.
Reformierakonna liige Aivar Sõerd põhjendas oma vastuseisu pangamaksule järgmiselt:
„Ma ütleksin, et maksustamist üldiselt ei saa ikkagi niimoodi üles ehitada, et kui mingis majandusvaldkonnas või mingitel ettevõtete grupil tekib soodne konjunktuur ja erakorralised kasumid, siis riik muudab kohe oma maksusüsteemi ja hakkab seal toimetama. Ega konjunktuur käib ka üles-alla. Mingil ajal on soodne konjunktuur, aga sellel võib olukord järsult halveneda ja sama seltskond võib hoopis kahjumeid teenida.“
Ühesõnaga pankasid ei või soodsa konjunktuuri ajal maksustada, sest mine tea, millal olukord järsult halveneb ja nad hakkavad hoopiski kahjumeid teemina. Olgu üteldud, et näiteks aastal 2023 teenisid pangad Eestis pea miljard eurot kasumit.
Kehva konjunktuuri, 11 kvartalilt kestvat majanduslangust või 40%-lst inflatsiooni, kosmilisi elektriarveid aga ei võeta arvesse, kui on Eesti inimeste taskust vaja viimane kätte saada, tõstes makse ja vähendades kõiki vajalikke toetusi.
Enne hääletust võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme oma sõnavõtuga kokku, et end parempoolseks pidav koalitsioon jätkab sama põlglikku poliitikat lihtsa Eesti inimese suunal nagu seda tegid Kaja Kallase juhitud valitsused ja eelmine Michali valitsus ning põhjendas, miks tuldi taas maha hääletatud eelnõuga välja:
„Jah, nii nagu Lauri ütles, meie oleme ka siia korduvalt tulnud eelnõuga kehtestada erakorraline pangamaks. Loogika on ju väga lihtne. Meil on koalitsioon, kes nüüd on parempoolne koalitsioon, nüüd tuleb makse langetama meile jutu järgi, kes on kehtestanud automaksu, kes on tõstnud tulumaksu, kes on tõstnud käibemaksu mitu korda – tulumaksu ka mitu korda –, kes on tõstnud kõiki aktsiisimakse, kes on tõstnud maamaksu, kes on ära võtnud peretoetusi, on ära võtnud lastega kodus oleva ema tervisekindlustuse, on kinni pannud maakoole, on vähendanud teede ehitust ja teehooldust, on kärpinud huviharidust, sest raha ei ole ja kuskilt peab ju raha tulema riigieelarvesse.
Aga siis on üks püha lehm, mida me ei saa puudutada, mitte mingil juhul ei saa puudutada, sest siis kukub taevas alla, majandus kukub kokku, ettevõtlus jääb seisma ja, noh, ei tohi!
Ja kuigi meile Aivar Sõerd räägib siin põlgliku muigega, kuidas me kopeerime seaduse Leedust üks ühele maha, aga see seadus on nii kehv, et me ei saa seda üldse menetleda, sest see on nii praak seadus. Ma ei tea, kas koopiapaber oli praak või leedukad tegid kehva töö.
Igatahes Leedu eelarvesse tuli sellega kõvasti raha, sadu miljoneid. Meie, näe, me arutame siin, mida järgmiseks kärpida.
Ja nii see loogika on meil – meil on valitsus, mis esimese instinktina alati võtab lihtsa inimese taskust raha, siis võtab Eesti ettevõtja taskust raha. Siis võtab kõikidest teenustest, avalikest teenustest, ära raha.
Aga vaata, Rootsi pangalt raha ei võta. No ei võta, ei saa võtta! See on põlastusväärne!
See mõtteviis on põlastusväärne!
Mina ka mõtlen samamoodi nagu Donald Trump ütles, et uhkusega olen tavalise inimese poolel, mitte pankurite poolel. Ma soovitaksin siiski hoolikalt-hoolikalt läbi mõelda, enne kui te selle eelnõu jälle prügikasti loobite.“
Eelnõu hääletati maha. Peagi tõusevad nii tulu- kui käibemaks 24% peale.