Valitsus kiitis pühadeeelsel kabinetinõupidamisel heaks avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte. Pilootprojektina alustatakse Libatse-Nurme teelõigu väljaehitamise ettevalmistamist.
„Riik võib ja saab teha suuri taristu investeeringuid koostöös erasektoriga. Selleks analüüsisime ja töötasime välja koostööpõhimõtted, teenuse hankimise juhendid ja edasise töökorralduse. Nüüd saame jõudsalt edasi liikuda suurte taristuprojektide, näiteks maanteede planeerimise ja välja ehitamise suunas. Eesmärk on lähiaastatel välja ehitada neljarealised maanteed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunal,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „Tunnustan kõiki osapooli, kes panustasid koostööprojektide väljatöötamisse.“
„Tunnustan ja tänan omalt poolt samuti kõiki osapooli selles protsessis. PPP-ga nelja suurima põhiprojekti kõrval tempokalt edasi minnes annab see samas võimaluse riigile tegeleda teiste, küll väiksemate, aga sama oluliste teeobjektidega,“ lisas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Vastavalt rahandusministeeriumi tellitud õigusarvamusele võimaldavad kehtivad seadused PPP projektide väljatöötamist ning elluviimist. PPP koostööprojekt tähendab, et riik hangib läbi riigihanke näiteks suure taristuinvesteeringu, millesse erasektori esindaja investeerib kohe ning riik ostab selle pikaaegse lepingu alusel välja. Enamus PPP tehinguid liigitub kontsessiooniks või tavapäraseks hankelepinguks, mille menetlusreeglid on koondunud riigihangete seadusesse. Selle põhjal töötas rahandusministeerium välja riigi PPP koostööprojektide ja tehingute põhimõtted ning läbiviimise juhised. Seal on olulisel kohal soovitused erinevate analüüside, projektijuhtimiseks sobiva struktuuri ja kompetentsikeskuse moodustamise kohta.
Rahandusministeeriumi luuakse avaliku ja erasektori koostööprojektide teostamiseks PPP tehingute kompetentsikeskus järgmise aasta kevadeks, kes hakkab välja töötama riigi PPP poliitikat ja nõustama projektide elluviimist. Näiteks täiendama juhendmaterjali, ette valmistama õigusaktide muudatusi ja koostama PPP projektide pikaajalist programmi.
Pilootprojekti elluviimise seiret ning valitsemisalade ühist tegevust hakkab koordineerima nelja ministri (riigihalduse, rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning keskkonnaministri) juhitav juhtrühm. Iga konkreetse PPP projekti elluviimise kohta teeb lõpliku otsuse valitsus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös rahandusministeeriumiga hakkavad ette valmistama Maanteeameti soovitusel Libatse-Nurme teelõigu (21 km) väljaehitamise PPP pilootprojekti.
Teelõigul on suur liiklussagedus ja Are ümbersõidu rajamisel väheneb
teelõigu läbimiseks kuluv aeg ning paraneb liiklusohutus Are alevikus. Selleks alustatakse majanduslikul analüüsiga ning koostatakse PPP tehingu elluviimise ajakava ning eelarve. Seejärel on kavas valitsuse otsuse alusel järgmise aasta suvel alustada riigihanke materjalide koostamist.
Lisaks on rahandusministeeriumil koostöös majandus- ja kommunikatsiooni- ning keskkonnaministeeriumiga plaanis esitada märtsiks 2020 analüüs ja seisukohad Saaremaa püsiühenduse osas riigi eriplaneeringu algatamise kohta.
PPP-d on reeglina määratletud kui pikaajalised lepingud avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel. Erasektori üksus ehitab, renoveerib või soetab projekti eesmärgil loodava vara ja osutab avaliku sektori üksusele või avaliku sektori üksuse nimel avalikkusele kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, mis tuginevad loodud vara kasutamisel mingi perioodi jooksul ning seejärel annab vara üle avaliku sektori üksusele.
UU