EKRE esimees Martin Helme pidas tänasel riigikogu istungil õiguskantsler Ülle Madise esinemise järel kõne, kus ütles, et pole mõtet õigusriiki teeselda, sest õigussüsteem on erapoolik.
„Alustame lihtsast asjast. Lõpetame teeskluse, et siin on mingisugune juriidiline protsess, et meil on õigusriik, et meil on süütuse presumptsioon, et las veskid jahvatavad, las asutused teevad oma tööd. See kõik on ju täielik jama. Meil ei ole mingit õigusriiki, meil ei ole mitte mingisugust seaduste ees võrdsust. Meil ei ole mingisugust põhjust öelda, et las asutused teevad oma tööd, sest see töö, mida asutused teevad, on õel, kuri, korrumpeerunud, alatu, kahetasandiline õigussüsteem, mida meile siin näidatakse. Ja ärge teeselge, et te usute, et siit tuleb mingi aus kohtuprotsess, ja selle tõttu te annate võimaluse nüüd prokuratuuril edasi minna: meie laseme kohtutel seda asja…
Tuletame nüüd meelde ikka, mismoodi meie õigussüsteem töötab. Meil istub siin rõõmsa näoga pedofiilseid pilte teinud inimene, mitte keegi ei liigutanud lillegi, ei prokuratuur, ei politsei, ei lastekaitse, ei ajakirjandus, mitte keegi, sest et ta kuulub süvariigile ja teeb nende räpast tööd nii palju, kui vaja on, siis kui vaja on. Meil on Liina Kersna, kes koos uue kolleegiga aitas tal raha kantida. Ka prokuratuur ei näinud mitte midagi, mitte midagi ei näinud. Keit Pentus-Rosimannus. Me pidime kohtu kaudu nõudma, et prokuratuur alustaks menetlust. Natuke aega liigutas pabereid ühest lauanurgast teise, siis leidis, et ei olegi asja. Meil on Indrek Tarand, kes jäi autoroolis vahele kriminaalse joobega ja ikkagi ei saanud kriminaalkaristust.
Suurepärane õigussüsteem! Kõigile võrdne, kõigile ühtemoodi mõõdame. Meil on peaprokurör, kes räägib, kuidas temal on väike butiik, tema ei tee mitte midagi, tema ei saagi jagu kõigist.
Aga tuletame meelde Marti Kuusikut. Nõuti, oi kuidas nõuti! Meil oli siin see rida, kes rääkis, et meid ei huvita pisiasjad, me juba teame, et ta on süüdi. Mida maksab sellises olukorras jutt õiguskantslerilt, et peame ikka meeles, et kuni süüdimõistva otsuseni on süütuse presumptsioon? Seda pole ju olnud Eestis, pole ju olnud, mingit süütuse presumptsiooni meil ei ole. Marti Kuusik maksis kohtukulusid üle 60 000. Ainult tänu sellele, et erakond aitas tal kohtukulusid maksta, sai ta ennast kaitsta ja sai lõpuks ülemkohtus endale õiguse. Aga protsess oligi ju karistus. Kolm aastat tema elust võeti ära. Ja kui teda ei oleks aidatud rahadega, siis ta ei oleks saanudki ennast kaitsta ja istuks praegu vanglas. Mailis Reps siin täpselt samamoodi. Protsess ongi ju karistus. Protsess on karistus. Elust võetakse ära aastad, kümned ja kümned tuhanded lähevad kohtukuludeks, mida võib-olla saab tagasi, võib-olla ei saa tagasi. Aga närve ja aega ei saa nagunii tagasi, tervist ei saa nagunii tagasi.
Protsess on ka karistus kõikides nendes muudes juhtumites, mida me näeme, kus nii-öelda konservatiive igal juhul täie rauaga karistatakse, ja siis meile räägitakse midagi õigusriik Eestist… Nalja teete või? Mitte keegi Eestis ei usu õigusriik Eestisse, mitte keegi Eestis ei usu, et prokuratuur on aus ja erapooletu. Ja tänase järel ei usu ma enam ka seda, et õiguskantsler on aus ja erapooletu. Meil ei ole õigust ja meil ei ole õiglust. Ja nagu me siin enne pool tundi tagasi nägime, kui me arutasime oma Riigikogu päevakorda, meil ei ole mingisugust seaduslikku raamistikku, mille järgi me enam elame. Reeglid on kõik ammu aknast välja lennanud, tehakse seda, mida tahetakse, sellepärast et saab. Ja praegu elame me sellises riigis, kus prokuratuur, aga ka julgeolekuasutused on valitseva režiimi jõuõlg opositsiooni represseerimiseks. See on see, mis on Kert Kingo kaasuse tuum. Meil on prokuratuur, meil on kapo, meil on muud julgeolekuasutused, kes jõustavad valitseva partei oponentide suhtes justiitsroima. Vot, see on meil siin. Teie kõik hääletate rõõmsate nägudega, teesklete, et me toetame Eesti õigusriiki.
Opositsioon saab alati täie rauaga kriminaalkaristuse, aastaid ja aastaid oma elust kulutavad inimesed ära, kümned tuhanded, sajad tuhanded kuluvad ära, võib-olla pärast saavad ka õigeksmõistva otsuse, aga võib-olla mitte. Tuletame meelde siin, et üks Tartu abilinnapea on juba seitse aastat käinud mingi juuksuriarvega kohut. Aga pärast keda see huvitab? Inimene on ruineeritud. Jaa, selle aja jooksul, mille see Riigikogu koosseis koos istub, Kert Kingol käsi raudu ei väänata, vanglasse ära ei viida, lihtsalt protsess kestabki nii kaua. Aga see ongi ju iva, protsess ongi karistus. Ja õigusriigis nii olla ei tohi. Põhiseadus seda ei luba, sest lisaks, ma ütlen veel kord, see õõnes jutt, et meil on mingisugune süütuse presumptsioon, mida me kõik teame, et tegelikult ju ei ole, ütleb meile põhiseadus, et see riik on üles ehitatud õigusele ja õiglusele. See, mida täna tehakse Kert Kingoga, on karjuv ebaõiglus, karjuv ülekohus. Sel päeval, kui refikad hakkavad samasuguste asjade eest saama samasuguseid krimmasju, siis ma olen nõus Ülle Madisega.”