Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalilt valitsuse otsuse kohta lõpetada turumajandusega, mille ütles välja sotsist siseminister Lauri Läänemets.
“Revolutsiooniline madrus, teie valitsuse liige Lauri Läänemets on lobisenud välja teie valitsuse majanduspoliitika põhialused. Nädal tagasi rääkis ta valitsuse majanduskabineti järel, et turumajanduse aeg Eestis on läbi.
Ja ega me ju ei ole üllatunud, et me näeme ise küll, et kui Reformierakond valitsusse tuli, siis turumajanduse aeg on tõepoolest läbi saanud. Kvoodid meil on juba nii, nagu nõukogude ajal, tõsi, me nimetame seda CO2 kvoodiks. Millalgi kindlasti tulevad ka limiidid. Plaanimajandus meil ka on, seda nimetatakse seekord küll rohemajanduseks või rohepöördeks, aga plaanimajandus on ta sellegipoolest, ette on nähtud, mida tohib teha ja mida ei tohi teha, ja kes mille eest keelata saab.
Meil on olemas kvaliteedimärk ehk rohemärgis. Loomulikult on meil olemas sama majandusmõtlemine, mis nõukogude ajal, et ettevõtjad on kahtlane element. Veel ei saadeta küll Siberisse, aga igal juhul tahekse neilt kõik ära võtta, kasvõi läbi maksude, ja riik teab paremini, millega tuleb tegeleda ja millega ei tohiks tegeleda.
Mul on küsimus, et kuidas teie plaanite selle turumajanduse läbisaamise ajajärgus meile uuesti sotsialismi kehtestada, seekord mitte nõukogude sotsialismi, vaid eurosotsialismi. Ja missugused kaubad esimesena defitsiidiks muutuvad?”
Kuna peaminister eitas nende silmnähtavaid plaane, küsis Martin Helme üle:
“Ma ei saanud tegelikult kinnitust, et turumajandus elab, vastupidi, sain kinnitust, et mingit turumajandust meil ei ole, liigume aga järjest kaugemale. Sellest meie ajastu BAM-i projektist ehk Rail Balticast ma ei hakka praegu rääkima.
Aga ausalt öeldes paneb kukalt kratsima, kui te räägite meile sellest, kuidas turumajandus on kaitsetööstuse areng. See meenutab mulle ka väga nõukogude aega, et kus ikkagi kõige suurem majandusharu oli sõjatööstus. Ja mina ei ole päris kindel, et see Eesti majandust elavdab, kui me anname raha Ukrainale, et nad Vene tanke tulistaks. Ma ei näe siin seost turumajandusega. Ma võin siin näha seost julgeolekuga, aga mitte turumajandusega.
Me ilmselt ei peaks minema väga sügavuti sisse sellesse, mismoodi toimib tänasel päeval meie energiamajandus, kus kõike subsideeritakse, välja arvatud ainsat energiaharu, mis toimib meil, ehk põlevkivitööstust, mida maksustatakse surnuks. Nii nagu Reagan omal ajal ütles, et sotsialism on see, kui sa kõigepealt maksustad, kui ikka elab, siis tuleb reguleerida, kui ikka elab, siis tuleb valitsusel eraldi sekkuda, ja kui siis ära sureb, siis tuleb subsideerima hakata.
See on ju tänase Eesti majanduspoliitika, teie juhitud valitsuse majanduspoliitika, ja Lauri Läänemets seda ütles ilusti välja. Eraldi ma küsiksin, et kui meie SKP on langenud Reformierakonna võidukal majanduse elavdamise juhtimisel 36 miljardini, SKP number on langenud 40 pealt 36-ni, riigieelarve maht on samal ajal kasvanud seal kuskilt 16 miljardilt 20 miljardile viimase nelja aasta lõikes, ja tähendab seda, et riigieelarve kaudu jagatakse juba kaugelt üle poole kogu SKP-st ümber, siis kus see ülemine piir oli? Nõukogude Liidu ajal oli seal kusagil 70% juures. Kuhu te välja kavatsete jõuda?”