Eile avaldati järjekordne Nordstati erakondade reiting, mille põhjal Postimees tegi abivalmilt graafiku. Vaatad ja mõtled, et peab ikka pime olema, kui näkku ei karju see anomaalia.
Meie reiting oli enne valimisi hea, üle 20, on nüüd jälle teel tagasi samasse kanti aga näe valimispäeval kukkus kolinal. Ja mitte lihtsalt meil ei kukkunud, vaid liberaalglobalistidel tõusis hüppeliselt. Just valimiste ajal.
Mulle on mõned inimesed seletanud, et mis sa nende e-häälte pärast jaurad, EKRE kaotas ka paberhääli. No ei kaotanud! Vastupidi, me saime 11 ringkonnas 12-st rohkem paberhääli kui 2019. aasta Riigikogu valimistel. Tõsi, mitmel pool vähenes esinumbrite häälte hulk, aga see tulenes eelkõige asjaolust, et meil olid seekord väga tugevad nimekirjad ja number kahed, kolmed, viied võtsid palju tugevamalt hääli, kui eelmisel korral ning see tuli paljudes ringkondades esinumbri tulemuse arvelt. See on hea asi!
Kuidas siis on ikkagi võimalik, et kuigi me saime paberhääli (ehk neid ainsaid hääli, mida saab kontrollida) rohkem võrreldes 2019. aastaga, läks meil ikkagi kehvemini?
Eelkõige on põhjus selles, et Riigikogu valimiste eel suurendati valijaskonda ligi 80 000 inimese võrra. Kasv ligi 9 protsenti. Ühtlasi suurenes valimistel antud häälte hulk 52 000 võrra, kusjuures e-häälte hulk suurenes 65 000 hääle võrra. Ent nende kasvude juures oli valimisaktiivsus ikka täpipealt sama kui 2019, sest valijate üldarv oli nii palju kasvanud. Kasvas ka mandaatide künnis ringkondades.
Ja nüüd seletatakse, et ups, selleks valimisnädalaks kukkus erakonna toetus ligi veerandi võrra, kuigi paberhääled kasvasid. Lihtsalt valijaid oli rohkem, kui kunagi varem. Ja kahjuks neid valijaid ei saa näha ega kontrollida, nad puha e-valijad. Ja nad hääletasid kõik ainult kas Reformierakonna või Eesti 200 poolt nii distsiplineeritult, et ükski neist uuest valijast ei andud EKRE-le oma e-häält!
Mõni inimene võib seda jampsi uskuda, kui tahab. Mina ei usu. Nii nagu ma ei usu, et meil olid ausad valimised. Just selle tõttu pole mõtet padupunastel või brüssellistlikel “analüütikutel” nõuda, et EKRE peab tegema järeldusi ja muudatusi oma tegevuses või sõnumites.
Oi, küll me järeldusi teeme, muudatusi ka! Aga kui keegi arvab, et see saab olema libademokraatiat aktsepteeriva, ohutu ja lepliku, kodustatud opositsiooni rolli võtmine lootuses, et kui me oma vaenlastele meele järgi oleme, siis meid äkki lubatakse ka kunagi võimu juurde, siis peate küll uuesti arvama.
Martin Helme, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees