Meelis Kiili ja Kalev Stoicescu erakondadest lahkumisega on 101-liikmelises Riigikogus võimuliidul nüüd 50 kohta ehk tegemist on vähemusvalitsusega, samas on parlamendis kokku 20 fraktsioonitut saadikut, kellest osad on juba oma erakonna eelistuse teinud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme sõnul näitab Meelis Kiili lahkumine Reformierakonnast ja Kalev Stoicescu lahkumine Eesti 200-st seda, et riigikaitsega ei ole Eestis kõik korras, kuigi sinna lähevad suured summad. Lisaks märkis ta, et valitsuskoalitsioonil läheb riigieelarve vastuvõtmisega raskeks.
EKRE pole vähemusvalitsuse umbusaldamist siiski veel otsustanud, kuigi lahkujaid võib tulla veel.
„Täna on ennatlik öelda, kas me kohe hakkame valitsust umbusaldama. Ma ise ütlen, et nemad ei ole ainsad koalitsioonist lahkujad. Seda pudenemist oodatigi juba kevadel ja ennustati neid nimesid ja inimesi, kes võiksid ära tulla, kui valiti juba Riigikogu juhatust,“ ütles Helme Postimehele.
Helme on varem öelnud, et suhise saabudes presidendivalimiste eel hakkavad muutused toimuma.
Riigikogu töö algab septembri keskel, kõige olulisem teema on riigieelarve vastuvõtmine. Kui seda ei suudeta vastu võtta, on tegemist tõsise valitsuskriisiga, kuhu Reformierakond tüürinud on.
Samas märgib Helme, et sotse ei saa väga opositsioonierakonnaks pidada, sest nad hääletavad tegelikult väga regulaarselt ikkagi oma vanade koalitsioonikaaslastega sarnaselt, lihtsalt sinna juurde käib kriitiline retoorika valitsuse suunas. „Sotsidega on väga raske ühiseid hääletusotsuseid teha,“ kirjeldas Helme.
Mis puudutab vähemusvalitsuse umbusaldamisse, siis see pole võimatu. Martin Helme: „See soov valitsust umbusaldada on meil kõigil, ka selle kaheksa kuu jooksul, mis nad võimul on, jõuavad nad palju kahju teha. Aga Riigikogus enamust kätte saada, see on ikkagi väga keeruline.“
Helme ennustab, et Reformierakond saab Riigikogu järgmises koosseisus heal juhul 15 kohta ning praegustel nende saadikutel puudub eriline motivatsioon.
„Mis on nende huvi tööle tulla või siis hääletada parteiliini järgi, sest enam vahet ei ole. Kui kogu fraktsioon hääletab ühtpidi, siis enamust sellest ei tule,“ ütles ta, ennustades, et sügiseks on valitsusliidu distsipliin täiesti lagunenud.
Sealt riigieelarve vastuvõtmine saab olema „üks kohutav puntratants ja võib-olla ei võetagi vastu“. Sel juhul peaks järgnema erakorralised valimised, mis peaks toimuma 1. märtsil.
„Kui nad võtavad selle suhtumise, et nad teevad sellest eelarvest oma valimiskampaania platvormi, kust nad saadavad välja sõnumi, siis ei pruugi riigieelarve hääli kokku saada,“ rääkis Helme. „See tähendab, et me oleme jaanuarist riigieelarveta.“
Ta siiski ei arva, et enne septembri lõppu valitsuse vahetust tuleb ja riik oleks justkui pausil. Helme: „Meil on poliitiline paralüüs. See puudutab nii presidendivalimisi kui ka riigieelarvet, mis on selle sügise kaks olulist poliitilist otsust. Koalitsioon tegi lihtsalt kõik suured sigadused kevadel ära.“
Allikas: