Esmasepäeval EKRE Toompea miitingul toimunud Tarandi provokatsiooni järel võttis parlamendis sõna rahvuskonservatiivide fraktsiooni esimees Martin Helme, kes ründas teravalt konflikti algatanud sotse.
Uued Uudised avaldavad tema sõnavõtu nii Tarandi vägivallatsemise kui ka rändepakti vastu.
“Paraku me näeme seda, kuidas Eesti ainus tõeline äärmuslik ja radikaalne poliitiline jõud ehk sotsiaaldemokraadid eskaleerivad ühiskondlikku konflikti piirini, kus vägivald on põhimõtteliselt käega katsutav. Ma tahan kõigile täiesti selgelt öelda inimesena, kes kõrval seisis: täna alustasid vägivalda sotsid. Indrek Tarand tungis kallale korraldajatele ja hakkas laamendama. Ta oli kõigele lisaks veel ka purjus.
Teie alustasite vägivallaga ja siis kiunute, kui meie seda vägivalda üritame vaos hoida. Me kutsusime kohale turvamehed ja lõpetasime selle olukorra seal ära, aga ei ole vaja tulla rääkima sellest, kuidas EKRE on asja teravaks ajanud.
Asja on teravaks ajanud need jõud Eestis, kes tegelevad süstemaatiliselt rahvusriigi lammutamisega, põhiseadusliku korra õõnestamisega, rahvuslaste hurjutamisega, Euroopa ühendriikide ehitamisega. Ja sellele tulebki vastu hakata. Hea on, kui sellele saab vastu hakata kõnedega, veel parem, kui sellele hakkab rahvas vastu valimiskastide juures, aga kui muid vahendeid ei ole, siis tuleb kasutada kõiki vahendeid, mis rahval on.
Nüüd ma tahaksin rääkida Isamaa positsioonist. Suurepärane ja lausa sümpaatne, et Isamaa on ränderaamistiku või rändelepingu või rändepakti vastane. See “raamistik” on ju tegelikult eufemism ja eksitav, mingisugune leidsõna. Peabki olema, peabki olema. Ränne mitte ainult ei hävita ära põlisrahvaste peremeheõigust oma kodumaal Euroopas, ränne hävitab ära ka võimaluse pidada mõistlikku demokraatlikku debatti. Tänane päev on selle parim tõestaja.
Kui me ei kasuta seda õigust, mida kõik riigid on kasutanud aastasadu, et nad kontrollivad, kes tuleb, millal tuleb, kui kauaks tuleb, mis tingimustel tuleb nende territooriumile, siis ei ole võimalik mõne aja jooksul enam demokraatiat harrastada, lihtsalt ei ole võimalik. Poliitika fragmenteerub, muutub hõimupõhiseks ja vägivaldseks. Sellised riigid nagu Rootsi, Prantsusmaa, mõnedes kohtades ka Suurbritannia, on sisuliselt madalatasemelise kodusõja permanentses seisundis.
Ja inimesed, kes meile tulevad ja räägivad siin muinasjutte sellest, kuidas mitte midagi ei juhtu, kujutavad nagu ette, et meil silmi peas ei ole, et me ei tea, mis maailmas toimub, et me ei saa aru, kuhu protsessid viivad. Võib-olla homme tõesti mitte midagi ei juhtu, võib-olla isegi ülehomme mitte, aga protsess ja trend on täiesti selge ning sellele ei saa anda oma nõusolekut.
Mul on muidugi kahju, et Isamaa rahuldub sellega, et ta võtab poosi, fikseerib oma vastuseisu, aga lõpuni ei ole nõus minema. Me teame, et sotsid on nõus, sotsid selles mõttes ainus poliitiline jõud siin saalis, kes on nõus sisse võtma tõelist poliitilist kahju, et läbi suruda oma jälki ideoloogiat. Isamaa võtab ainult poosi, aga ei ole valmis laskma põhja riigieelarvet ja valitsust, kui teist teerulliga üle sõidetakse, ei ole valmis hääletama selle poolt, et see tuleks valitsusse tagasi, kus te seda uuesti pidurdaksite. See on poos, mida te võtate. Meie ei võta poose. Me tegutseme ja ütleme täiesti selgelt: oleme valmis olukorda edasi eskaleerima.”