Tasus EKRE-l teha vaid ettepanek peaministri umbusaldamiseks, kui valitsuses lõpetati poliitiline teater.
Sotsid ja Eesti 200 leidsid kibekiirelt 5,7 miljonit eurot jooksvatest kuludest. Raha, mida nad kuidagi varem ei osanud või tahtnud leida. Ju siis veel vähem tahtsid seletada, miks nad Kaja Kallase umbusaldusele õlga alla ei pane, kui asi ikka nii põhimõtteline on.
Reform saab öelda, et näe, lisaraha ei olnudki vaja, tuligi välja, et haridusministril on eelarves lõtku küll.
Kui me eelmise nädala lõpus umbusalduse teema välja käisime, siis eelkõige loomulikult selleks, et sundida valitsust õpetajatele vastu tulema. Ütlesin, et seda saab võtta nii, et me läksime appi sotsidele ja Eesti 200-le, et neil oleks julgem valitsuses Kaja Kallast järeleandmistele suruda. Aga võib ka nii võtta, et läksime appi avalikkusele, et koalitsiooni väiksemad partnerid ei saaks inimesi lollitada, vaid peaks otsustama, kas nad ainult räägivad, või ka tegutsevad. Sotsid ja Eesti 200 üritasid ju õpetajaid ära kasutades oma positsiooni valitsuses tugevdada ja samal ajal oma populaarsust tõsta.
Õpetajaskond õnneks võitis sellest. Tänane õppetund on see, et tasub küll enda eest seista. Tasub valitsusele survet avaldada. Summa, mis saadi pole maailma muutev, aga arusaamine, et lõpuks on valitsus sunnitud inimestega arvestama, on päris oluline muutus.
Martin Helme, EKRE esimees