“Meie valitsuse vastu hakkasid tänavaprotestid veel enne, kui me ametisse saime. Kestsid kaks aastat järjest, isegi koroona ajal. Me ei ajanud neid laiali, ei kasutanud jõudu.
Võib vist ette kujutada, millise hüsteeriaga oleks meedia reageerinud, kui mõne palgalise susanna peast oleks juuksekarvgi langenud.
Kaja Kallas on võimul olnud kaks ja pool kuud. Tänavaprotestid tema valitsuse tegevuse vastu on kestnud 11 päeva ja juba asutakse kasutama võtteid, mis on tuttavad Valgevenest. Tõsi, meie valitsuse vastu protestis vaid käputäis äärmusvasakpoolseid poliitaktiviste. Nüüd on tänaval rahvas.
Mulle on vastuvõetamatu, et rahumeelsete meeleavaldajate vastu kasutatakse ebaproportsionaalseid jõuvõtteid. Protestijate põhisõnum on vastuseis politseiriigile, politseile lisavõimu andmisele, politsei võimu kuritarvitamisele. Nagu näha ei ole tõsiseltvõetavad siseminister Kristian Jaani kinnitused, et neile antud võimu ei hakata kuritarvitama. Kuritarvitatakse juba praegu ju!
Eriti masendav selle kõige juures on loomulikult meedia käitumine. Oi kuidas me elame kaasa valitsusvastastele meeleavaldustele Valgevenes, Venemaal või Myanmaris. Kui aga meie enda tänavatel kasutab meie oma valitsus meie oma kodanike vastu samu võtteid, nagu Lukašenko, siis asutakse hoopis ketrama julgeolekuasutuste üdini valelikke jutupunkte Kremli agentidest või lamemaalastest.
Ja lõppude lõpuks, ka lamemaalastel on õigus meelt avaldada, lihtsalt te ju ise ka ei usu, et sajad ja tuhanded inimesed tulevad teist nädalat järjest Toompeale meelt avaldama lameda maa teooria pärast.
Valitsus peab tekkinud olukorras selgelt sammu tagasi astuma, et olukorda maha rahustada. Kõige halvem ja valem, mida praegu teha saab, on jõudemonstratsioon. Paraku näeme, et selles suunas me liigume. Kas valitsuse suund vägivallale on teadlik? Võibolla seda tahetaksegi, et saada ettekääne ühe ropsuga kõigil suu kinni panna?
Kui me mõtleme, kuidas toimus Eestis jaanuaris võimuvahetus, siis polegi ehk praegu toimuv ebaloogiline. Kui võimule tullakse selliste võtetega, siis miks ei peaks võimul püsimise nimel kasutama samuti võtteid, mis ei sobi kokku mitte kuidagi meie põhiseaduse ja õigusriigiga. Nii nagu 1934. aastal järgnes 12. märtsi riigipöördele süstemaatiline kruvide kinni keeramine – ikka rahva enda turvalisuse ja heaolu nimel, eks – nii ka praegu?
Kui me laseme praegu panna endal kehtima uue vaikiva ajastu, siis ei ole meil järgneva põlvkonna jooksul lootust elada normaalses, vabas, turvalises riigis. Vahet pole, mille poolt või vastu inimesed algselt kogunesid, küsimus on lihtsas põhimõttes, kas meil on rahval võimalik meelt avaldada või mitte. Kui ei ole, siis ei ole demokraatiat ja siis ei ole ka põhjust eeldada, et poliitilised protsessid on vägivallatud.”
Martin Helme, EKRE esimees ja Riigikogu aseesimees