Riigikogu infotunnis heitis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Kristen Michalile teravalt ette, et Eesti valitsus on droonikaitse osas täielikult läbi kukkunud ning ei suuda kontrollida riigi õhuruumi. Helme rõhutas, et hoolimata rekordilistest kaitsekuludest liiguvad võõrad droonid Eesti taevas vabalt ringi ning see kujutab endast otsest julgeolekuriski.
Martin Helme nentis, et Venemaa on Eesti jaoks julgeolekuoht, kuid lisas, et valitsusel on oma kohustused Eesti riigi ja rahva ees. „Kristen Michali valitsus on minu hinnangul hirmsal kombel läbi kukkunud,“ ütles ta.
Helme meenutas Reformierakonna valimisloosungeid „kindlatest kätest“ ja „paremini kaitstud Eestist“. Ta viitas põhiseaduse preambulis sätestatud riigi eesmärgile kaitsta sisemist ja välist rahu ning tulevasi põlvi. „Kuidas see praegune droonitõrje läbikukkumine läheb kokku teie “kindlate käte” ja “paremini kaitstusega”, kui meie tegelik reaalsus on see, et Eesti ei ole kaitstud?“ küsis Helme.
Helme rõhutas, et hulkuvad droonid on muutunud Eesti riskiks. „See on valitsuse ülesanne hoida need hulkuvad droonid Eesti õhuruumist eemal,“ ütles ta. Ta lükkas tagasi valitsuse argumendid investeeringute ja plaanide kohta, märkides, et need ei veena Moskvat. „Venelasi valitsuse tulevikuplaanid ei huvita. Mida te ette võtate, et Eestis säiliks rahu?“ küsis ta lõpetuseks.
Peaminister Kristen Michal vastas küsimustele, kuid Helme hinnangul jäi vastus pinnapealseks.
Ka lisaküsimuse esitanud EKRE fraktsiooni saadik Mart Helme ei jäänud rahule peaminister Kristen Michali vastustega Eesti droonikaitse kohta. Ta rõhutas, et praegune olukord on otseselt seotud Eesti riigi suveräänsusega, ning süüdistas valitsust selles, et Eesti ei suuda kontrollida oma õhuruumi.
„Kogu see jutt on selline, et kõik hakkab juhtuma tulevikus,“ kritiseeris ta peaministri vastust. „Lennukitega droonide püüdmine – no ma ei tea, võib-olla tuleks mingid võrgud panna kahe lennuki vahele, siis saab need droonid püüda sinna võrkudesse. Hakkame kalastama droone.“ Helme viitas sellele, et lennukid ei sobi madalal lendavate üksikute droonide küttimiseks, pealegi veel Vene piiri lähedal.
EKRE saadik rõhutas, et suveräänsus tähendab riigi võimet kontrollida kõike oma territooriumil, sealhulgas õhuruumis. Ta tõi võrdluse Teise maailmasõja aegse Šveitsiga, kes tulistas alla Saksa lennukeid hoolimata neutraalsusest. „Nad tulistasid Saksa lennukid alla, sest nad olid suveräänne riik,“ ütles Helme.
Helme küsis otse peaministrilt, kas valitsus kavatseb rakendada suveräänset kontrolli oma õhuruumi üle. „On kaks võimalust. Kas me kuulutame välja sõjaseisukorra või me tulistame need droonid alla? Ei ole küsimus selles, kas need on sõbralikud droonid või vaenulikud droonid,“ lausus ta.
Ta hoiatas, et kui droonid on Ukraina omad, siis Eesti ei tohi seda taluda. „Kui see kooskõlastus on antud ukrainlastele, siis me oleme ju sõja osapool,“ märkis Helme. „Me ei talu seda olukorda, et meid kistakse konflikti.“
Viimastel nädalatel on Balti riikides sagenenud drooniintsidendid, mis on taas tõstnud esile õhutõrje ja riigi kaitsevõimekuse teema. Opositsioon on korduvalt kritiseerinud valitsust, et hoolimata rekordilistest kaitsekuludest pole õhutõrjevõimekust loodud. Valitsus on rõhutanud liitlaste lennukite kohalolu ja koostööd NATO raames.